kronoloogia sõjandus pargid bastionidel bastionikäigud kodu
 

Tsiviilelanike kaitse

Tsiviilelanike kaitse õhurünnaku korral muutus Eestis aktuaalseks seoses sõjaohu suurenemisega 1930. aastate lõpul.3. aprillil 1936. aastal andis riigivanem Konstantin Päts välja “Kodanliku õhukaitse seaduse”. Kodanliku õhukaitse juhiks sai siseminister Kaarel Eenpalu, kes tegutses koostöös kaitsevägede juhatajaga.1. juunil 1938. aastal esitas vabariigi president kodanliku õhukaitse üldkava. Selles öeldakse, et kodanlik õhukaitse korraldatakse “... kohustuslikul alusel linnades, alevikkudes ja suurtööstusrajoonides, kui neil on 3000 ja rohkem elanikku või kui need ei asu raudteest otsejoones kaugemal kui 5 kilomeetrit. Raudtee administratiivpiirkonnas korraldatakse kodanlik õhukaitse kogu riigiraudteevõrgu ulatuses.” Siseministeeriumis juhatas kodanliku õhukaitse osakonda kolonelleitnant Rudolf Vaharo. Tallinna kodanliku õhukaitse juhiks oli keemiamagister Elmar Umblia. Nemad koostasid ka koolidele mahuka kodanliku õhukaitse õpiku. Juhtivatele Harju maavalitsuse ja Tallinna ametnikele hakati korraldama õhu- ja gaasikaitse kursuseid. Siseministeerium korraldatud instruktorite kursustel oli kavas tulekaitse, esmaabi, gaasikaitse ja õhukaitse varjendid ning nende ehitamine. Kursustel osalenud instruktorid korraldasid omakorda kursusi kõigis Eesti maakondades ja linnades. Seaduste kohaselt pidi Eesti Vabariigis igas kodanliku õhukaitse korraldamise piiresse jäävas tulekindlast materjalist või tulekindlate kapitaalseintega elamus, kus on vähemalt 25 tuba (suurusega 15 m2 või rohkem), asuma maja elanike jaoks sisse seatud varjend või gaasikindel ruum. Uute tulekindlast materjalist või tulekindlate seintega elamute püstitamisel, milles 25 või rohkem tuba, pidi maja ehitusprojektis olema ette nähtud varjend.

Kollektiivvarjendite rajamine

Aastatel 1936–40 tehti Tallinnas algust kollektiivvarjendite rajamisega.Õhu- ja gaasikaitse varjenditeks otsustati ümber ehitada ka Ingeri ja Rootsi bastionide alused käigud.Tallinna linnavalitsuse tellimusel algasid tööd bastionikäikudes 1937. aasta novembris. 1938. aasta märtsiks valmisid varjendid Ingeri bastioni läänepoolses osas, 1939 Rootsi bastioni läänepoolses osas. Varjendite tarbeks ehitati bastionide eskarpmüüri sisse uued sissepääsud, käigud varustati vee, kanalisatsiooni, ventilatsiooniseadmete ja elektriga, siia paigutati kahekordsed puidust narid. Varjenditeks kohandatud käigud pidid vajadusel mahutama ligikaudu 1000 inimest.

Tallinna kodanliku õhukaitse propagandanädal