kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu
sündmusi Tallinnas
sündmusi naaberlinnades
1700. aastal algas Põhjasõda. 26. oktoobrist kuni 5. novembrini viibis Rootsi kuningas Karl XII esimest ja viimast korda Toompeal ja Revalis. 1700
 
2. jaanuaril 1702 suri Revalis hertsog Carl Eugen de Croy, vene vägede ülemjuhataja Narva lahingus. 1702
 
 
1703 1703. aastal alustas Peeter I Venemaa uue pealinna Peterburi rajamist.
31. augustil 1704 oli Vene väesalk linnasarases rüüstamas. Septembris tõrjusid mustpead vene rüüstajad linnast eemale. 1704
 
1704 14. juulil 1704 vallutasid Vene väed Peeter I juhtimisel Tartu.
 
 
1708 1708. aasta juulis lahkusid Vene väed Tartust. Enne seda olid nad 842 linnaelanikku Venemaale küüditanud, linna rüüstanud, hooned õhku lasknud ja maha põletanud.
11. augustil 1710 puhkes Revalis katk, millesse suri linna 4000 kaitsjast 3500. 1710
 
1710. aasta augusti lõpul alustas 20 000-meheline vene vägi Revali piiramist. 1710
 
29. septembril 1710 kirjutasid katkust vaevatud Reval, Eestimaa Rüütelkond ja Rootsi garnison Harku mõisas alla Vene vägedele kapituleerumise aktile. 1710
 
1710 1710. aastal puhkes Stockholmis katkuepideemia.
 
 
1710 1710. aasta juulis kapituleerus Riia Vene vägedele.
1711. aasta jaanuaris tekkis linnal tüli Vene ametnikega, kes püüdsid raele saata venekeelseid kirju, mida saksakeelne raad vastu ei võtnud. 1711
 
13. märtsil 1712 kinnitas keiser Peeter I Revali linna privileegid, mis tagasid linnale saksakeelse asjaajamise ning luterliku usu. 1712
 
1712 1712. aasta sai Peterburi Venemaa pealinnaks.
 
12. oktoobril 1713 hakati Revalisse rajama sõjasadamat. 1713
 
11. veebruaril 1716 läks Rootsi garnisoni kasutuses olnud Püha Miikaeli kirik üle vene õigeusu kogudusele. 1716
 
 
1717 1717. aasta suvel rüüstas Vene sõjavägi Visbyt, viies kaasa kariloomad ning toidu- ja majakraami.
22. juulil 1718 alustati keiser Peeter I korraldusel Kadrioru pargi ja lossi rajamist. 1718
 
29. mail 1719 moodustati Revali kubermang kindralkuberneriga eesotsas. Kubermangu keskuseks sai Reval. 1719
 
1725. aastal hakati Tallinna gümnaasiumis õpetama vene keelt. 1725
 
1730. aastal piirati Revalis kohalike kaupmeeste huvides vene kaupmeeste kauplemisõigusi. 1730
 
1734. aastal vabastati Reval fortifikatsioonitöödest, olemasolevate müüride ja vallide hooldus jäi siiski linna kanda. 1734
 
1734. aastal lõpetati Ivan Zarudnõi ikonostaasi ülesseadmine Issanda Muutmise Peakirikusse. 1734
 
 
1735 1735. aastaks oli Tartu linna pärast Põhjasõja purustusi alles jäänud ainult kaheksa kivihoonet.
1739. aastal seati kõrgemaks kohtuinstantsiks rae otsuste üle Liivi- ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium asukohaga Peterburis. 1739
 
1739. aastal trükiti Revalis esimene eestikeelne Piibel. 1739
 
1739 1739. aastal asutati Stockholmis Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia.
 
 
1748 1748. aastal hakati Helsingi rannavete kaljusaartele rajama Sveaborgi merekindlust.
 
1754 1754. aastal valmis Stockholmis Nicodemus Tessin noorema projekti järgi Rootsi uus kuningaresidents.
 
1755 1755. aastal laastas Tartut suur tulekahju.
Aastatel 1756–80 pakkusid Revali linna elanikele regulaarset meelelahutust rändteatrid. 1756
 
1756 1756. aasta jaanipäeval alustas Tartu linnaarst August Schulinus esimesena Eestis rõugete kaitsepookimist.
 
1758. aastal ostis Reval end 1316-rublase aastamaksu eest vabaks linna müüride ja vallide hooldamisest. 1758
 
 
1762 1762. aastal valmis Peterburis Talvepalee. Esimese valitsejana resideerus seal Katariina II.
1764. aasta juunis peatus Kadrioru lossis keisrinna Katariina II. 1764
 
1764 1764. aasta suvel peatus Tartus ringsõidul mööda Liivimaa kubermangu keisrinna Katariina II.
 
 
1764 1764. aastal avas keisrinna Katariina II Peterburis oma kunstikogu muuseumina Ermitaaži.
 
1765 1765. aastal elas Peterburis 150 300 inimest.
Aastatel 1767–73 ehitati Toompea loss ümber Eestimaa kuberneri ameti- ja eluruumideks (arhitekt Joh. Schultz). 1767
 
1768. aastal muudeti Toomkool tavakoolist akadeemiliseks aadlinoorte gümnaasiumiks. 1767
 
1770. aastatel asutati Revalis mitu vabamüürlaste looži, nende seas “Isis” (1773–92, 1811–20) ja “Kolm sõjavasarat”(1778–87, 1816–20). 1770
 
1770. aastal elas Revalis 68 vene kaupmeest, kes võisid kaubelda ainult vene päritolu kaupadega. 1770
 
 
1771 1771. aastal rajati Lüübekis Stockelsdorferi Fajansimanufaktuur.
1772. aastal elas Revalis 6954 elanikku, neile lisandusid aadlikud, ametnikud ja sõjaväelased. 1772
 
Aastatel 1772–82 töötas Toompea eeslinnas Carl Christian Ficki fajansimanufaktuur. 1772
 
1772. aastal hakkas Revalis ilmuma ajaleht “Revalische Wöchentliche Nachrichten“. 1772
 
Alates 1774. aastast alates ei tohtinud surnuid enam kirikute juurde matta. Uued kalmistud rajati Koplisse (Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistud) ning Mõiku (Toomkoguduse kalmistu). Kalmistud hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal 1951. aastal. 1774
 
 
1775 25. juunil 1775 hävis suures tulekahjus kaks kolmandikku Tartu linnast.
 
1776 1776. aastal sai Riia toomkirik barokse tornikiivri.
 
1780 1780. aastal sai Peterburi ametliku linnavapi.
 
1782 1782. aastal valmis Stockholmi Kuninglik Ooperimaja.
 
1782 1782. aastal valmis Peterburis prantsuse skulptor Étienne Maurice Falconet’ kavandatud Peeter I ratsamonument „Vaskratsanik“.
1784. aastal alustas Revalis etendustega esimene pidevalt tegutsev teater August Kotzebue juhendamisel. 1784
 
1784 1784. aastal valmis keisrinna Katariina II kingitusena Tartu Kivisild.
 
 
1784 1785. aastal valmis Peterburis Nevski prospektil üks maailma esimesi kaubanduskeskusi Gostinnõi Dvor.
1785. aastal kehtestati Revalis Venemaa uus käsitöökorraldus, mis võimaldas meistritel tsunftiväliselt töötada. 1785
 
1787. aastal kehtestati Revalis Venemaal äsja vastu võetud linnaseadus. Uued haldusorganid valiti kolmeks aastaks. 1787
 
1787. aasta juunis sai alguse Revali iga-aastane jaanilaada traditsioon. 1787
 
1787. aastal seati Toompea linnas üles tänavavalgustus. 1787
 
1788. aastal seati ka Revalis tänavate kohale tõmmatud nööridele üles tänavavalgustus. 1788
 
 
1789 1789. aastal hakkas ilmuma Tartu esimene ajaleht „Dörptsche Zeitung“, millel veergudel kajastati muuhulgas Prantsuse revolutsiooni sündmusi.
 
1789 1789. aasta suvel valmis Tartu kolmas raekoda. Barokse kellatorniga varaklassitsistliku hoone kavandas kohalik ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter.
1790. aasta 2. mail toimus Revali reidil Rootsi ja Vene laevastiku lahing, mille kaotasid rootslased. 1790
 
1791. aastal paigutati Toomkirikusse admiral Samuel Greighi hauale valgest marmorist klassitsistlik hauamonument (arhitekt G. Quarenghi, skulptor G. Luciani). 1791
 
1791 1791. aastal alustas Riia eeskujul tegutsemist Tartu linnakodanike selts „Bürgermusse“.
 
 
1792 1792. aasta 18. septembril suri Riias Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner iirlane George Browne.
1796. aastal tühistas keiser Paul I uue linnaseaduse ja kehtestas vana korra. 1796
 
1796. aasta 29. detsembril taastati Revali raad. 1796
 
1799. aastal asutati Revalis roomakatoliku kogudus. Koguduse kirikuks anti endise dominiiklaste kloostri refektoorium (söögisaal). 1799