kronoloogia sõjandus linnakindlustused kindlustustest haljasaladeks legendid Tallinna salakäikudest kodu
sündmusi Tallinnas
sündmusi naaberlinnades
1800. aasta 28. märtsil tegi Revali linnaarst Karl Johann Nyberg linnas esimese rõugetevastase pookimise. 1800
 
 
1802 1802. aastal alustati Tartu Toomemäele avaliku inglise stiilis pargi rajamist.
 
1802 21. aprillil 1802 taasavati pidulikult Tartu Ülikool.
1804. aastal asutati Revalis esimene sünnitusmaja. 1804
 
9.–11. mail 1804 külastas keiser Aleksander I Revalit. Keiser andis korralduse taastada Peeter I kuulunud maja, millest olid säilinud vaid kiviseinad. 1804
 
 
1806 1806. aastal sai Lüübeki linnast Saksa Rahva Püha Rooma Riigi lagunemise tulemusel iseseisev väikeriik.
 
1806 1. märtsil 1806 hakkas Tartus ilmuma esimene eestikeelne ajaleht „Tarto maa rahwa Näddali-leht“.
1809. aasta 1. veebruaril avati uus teatrimaja Lai tn. 1 (arhitekt C. L. Engel). 1809
 
1809 31. juulil 1809 avati pidulikult arhitekt Johann Wilhelm Krause kavandatud Tartu Ülikooli peahoone.
 
 
1810 1810. aastal avati Stockholmis Karolinska Institutet.
 
1812 1812. aasta aprillis kuulutas Vene keiser Aleksander I Helsingi Soome suurvürstiriigi pealinnaks.
 
1812 1812. aasta juulis põletati lähenevate Napoleoni vägede kartuses maha Riia eeslinnad.
 
1812 1812. aasta oktoobris keelati Tartus avalik teatritegemine. Keeld kehtis 1867. aastani.
1813. aastal keelati politseivalitsuse määrusega solgi tänavaile viskamine. 1813
 
1813. aastal avati Kadriorus esimene, B. G. Wittele kuulunud supelasutus. 1813
 
1814. aastal nõudis kindralkuberner Raekoja platsil ja selle ümbruse tänavatel majade ees asuvate poodide, keldritreppide ja etikute lammutamist. 1814
 
1814 1814. aastal alustati Tartu Tähetornis süstemaatiliste vaatlustega.
 
 
1818 1808. aastal vallutas Venemaa Rootsilt Soome sõja käigus „igaveseks ajaks“ Visby.
15.–16. juunil 1820 hävis täielikult tules Püha Olevi (Oleviste) kirik. 1820
 
1820 6. jaanuaril 1820 kuulutati Riias pidulikult välja 1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus.
 
 
1824 1824. aasta novembris tabas Peterburi suur üleujutus.
1825. aastal asutati Revalis Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. 1825
 
1825 1825. aasta detsembris toimus Peterburis dekabristide ülestõus.
 
Aastatel 1827–29 ehitati Vene tänaval asuv Püha Nikolai Imetegija kirik ümber klassitsistlikuks kuppelehituseks. 1827
 
 
1828 1828. aastal asutati Riias esimene klaasivabrik.
1830. aastatel hakati Paksu Margareeta suurtükitorni vanglana kasutama. 1830
 
 
1834 1834. aastal püstitati Peterburi Paleeväljakule 25,5 m kõrgune, 600 tonni kaaluv monoliitgraniidist Aleksandri sammas, omataoliste hulgas maailma kõrgeim.
 
1836 1836. aastal valmis Tartus varasema puust silla asemele uus kivist Inglisild, mille kavandas ülikooli ehituskunsti professor Moritz Hermann Jacobi.
 
1836 1836. aastal hakkas Tartus ilmuma kultuuriloolise sisuga nädalaleht „Das Inland“.
 
1838 18. jaanuaril 1838 asutati Tartus Õpetatud Eesti Selts.
1840. aasta 26. juunil pühitseti uuesti peale taastamist Püha Olevi (Oleviste) kirik. 1840
 
1842. aastal asutati Eestimaa Kirjanduse Ühing (Estländische Literärische Gesellschaft), kes rajas aastal 1864 kohalikku ajalugu ja kultuuri tutvustava Provintsiaalmuuseumi. 1842
 
1843. aastal hakati linna veejuhtme puittorustikku malmtorudega asendama. 1843
 
1844. aastal tehti Revalis algust dagerrotüüpiate valmistamisega. 1844
 
 
1848 1848. aastal avati Peterburis Nevski prospektil luksuskaubamaja „Passaaž“.
 
1850 1850. aastal valmis Peterburis üle Neeva jõe Blagoveštšenski sild. Tegu oli Peterburi esimese püsisillaga, seni olid lubatud vaid pontoonsillad.
1852. aastal hakati Revali tänavaid munakividega sillutama. 1852
 
1853. aastal hakkas ilmuma venekeelne ajaleht “Estljanskija Gubernskija Vedomosti” (ilmus 1917. aastani). 1853
 
1853. aastal peeti Revalis esimene laulupidu. 1853
 
09.05.–07.10.1854 vältas inglise laevastiku Krimmi sõja-aegne Revali blokaad. 1854
 
1854 1854. aastal moodustati Riia sadama kaitseks meremiilits ehk vabatahtlike palgaline kahuripaatide pataljon. Pataljoni astus ka ligi 400 eestlast.
 
1855. aasta 25. oktoobril hävis tulekahjus teatrimaja Lai tn. 1. 1855
 
1856. aastal hakkas ilmuma Revali esimene eestikeelne ajaleht “Maa Valla Kuulutaja”. 1856
 
1856. aastal tegutses praeguse Tallinna aladel 35 linna- ja erakooli. 1856
 
1857. aastal toimus Revalis esimene Balti kubermangude saksakeelne üldlaulupidu. 1857
 
1857 1857. aastal pandi Peterburis alus Venemaa esimesele ja suurimale masinatehasele, mis kandis nime A/S Peterburi Metallitehas.
 
 
1858 1858. aasta oktoobris peeti Tartus „Bürgermusse“ klubis Baltimaade esimene ulatuslikum põllumajandus- ja käsitöönäitus.
1860. aastal asutati ajaleht “Revalsche Zeitung” 1860
 
1860 1860. aastal valmis Peterburis Harald Julius Bosse kavandi järgi eesti Jaani koguduse kirik.
 
1862. aastal asutati Revali vabatahtlik tuletõrjeühing. 1862
 
Aastatel 1862–70 ehitati Toompea eestlastele Kaarli kirik. 1862
 
Aastatel 1862–67 ehitati Revali eestlastele Jaani kirik. 1862
 
1862 1862. aastal avati Novgorodis Venemaa 1000-aastase juubeli auks mälestusmärk.
 
1865. aastal asutati Revali eestlaste “Estonia” selts. 1865
 
1865. aasta 5. detsembril alustati Revali ja selle eeslinnade tänavate valgustamist gaasilaternatega. 1865
 
1865 24. juunil 1865 asutas Johann Voldemar Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine“.
 
1866. aastal kaotati käsitööliste tegevusvabadust piiranud tsunftikord. 1866
 
1866. aastal peeti Revalis II saksakeelne üldlaulupidu. 1866
 
1867. aasta 5. mail murdis Ülemiste järv tormiga läbi tammide ja liivamägede ning uputas mitmel pool linna. 1867
 
 
1868 1868. aastal asutasid Tartu raad ning Suur ja Väike gild Tartu Panga.
1870. aasta 24. oktoobril avati Paldiski-Reval-Peterburi raudtee ja ehitati esimene Balti jaama hoone. 1870
 
1870 26. märtsil 1870 Tartus korraldatud eesti tudengite „Kalevipoja“-õhtust kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.
 
1871. aastal alustati eestikeelsete etendustega esimeses “Estonia” teatrimajas. 1871
 
1871 1871. aastast alates kuulus Lüübek Saksa Keisririiki.
 
 
1871 1871. aastal avati Stockholmi Raudteejaam.
 
1872 1872. aastal asutati Tartus eesti keele ja folkloori kogumisega tegelev Eesti Kirjameeste Selts.
 
1872 1872. aastal loodi Helsingis Soome Rahvusteater, mis on vanim soomekeelne kutseline teater.
 
1873 1873. aastal peeti Riias esimene Läti üldlaulupidu.
 
1876 1876. aastal sai Tartu rongiühenduse Tallinna ja Peterburiga.
1877. aasta 26. märtsil jõustus Eestimaa kubermangus 1870. aastal Venemaal välja antud linnaseadus, mis ühendas kaks linna – Toompea ja Revali – Revali ühisnimetuse alla. 1877
 
1877 1877. aastal hakkasid Stockholmis sõitma hobutrammid.
 
1878. aasta 9. veebruaril toimus esimene uue linnaseaduse järgi valitud linnavolinike koosolek. 1878
 
1879. aastal maalis Johann Köler Kaarli kiriku apsiidivõlvile altarimaali “Kutsuv Kristus”. 1879
 
1880. aastal organiseeriti Revalis I eestikeelne laulupidu (III üldlaulupidu). 1880
 
1881. aasta avati Peetri Reaalkool ning ehitati koolihoone (1881-84). 1881
 
 
1882 1882. aastal oli Peterburis 259 telefoniabonenti.
1883. aastal asutati Revali Linnaarhiiv. 1883
 
 
1884 1884. aasta jaanuaris alustas Tartus tegevust Hugo Treffneri poeglaste erakool.
 
1885 1885. aasta kevadel vabastati keiser Aleksander III käsul ametist Riia ja Tallinna linnapead, kuna nood keeldusid vene keele asjaajamiskeelena kasutuselevõtmisest.
1886. aastal hakati tänavaid sillutama Soomest toodud parkettkividega. 1886
 
1887. aastal sai vene keel koolides kohustuslikuks õppekeeleks. 1887
 
1889. aasta 17. novembril pidas Revali raad oma viimase istungi. 1889
 
1889. aasta 5. detsembril viidi linna asjaajamine üle vene keelele. 1889
 
1889 1889. aastal valiti Tartu viimaseks bürgermeistriks Victor von Grewingk.
 
 
1891 1891. aastal sai Riia ametlikuks keeleks saksa keele asemel vene keel.
1893. aastal suleti venestamise käigus saksakeelne Toomkool. 1893
 
1893 14. jaanuaril 1893 nimetati Tartu linn ümber Jurjeviks.
 
 
1894 1894. aastal avati Tartu esimene kohvik „Werner“.
 
1895 1895. aastal toimus Lüübekis Saksa ja Põhjamaade Kaubandus- ja Tehnikanäitus.
1896. aastal lõpetas tegevuse sajandeid Raekoja platsil tegutsenud turg. Uus turg rajati Pärnu maantee kõrvale, hilisema “Estonia” teatrihoone taha. 1896
 
1896. aastal toimus Revalis esimene kinoetendus. 1896
 
1896. aastal toimus Revalis II eestikeelne laulupidu (VI üldlaulupidu). 1896
 
1896 2. detsembril 1896 hakkas ajalehte „Postimees“ toimetama Jaan Tõnisson.
 
 
1897 1897. aastal elas Tartus 41 176 inimest.
 
1897 1897. aastal toimus Stockholmis Kunsti ja Tehnika Maailmanäitus.
 
1899 10. aprillil 1899 suri Peterburis Johann Köler.