kronoloogia sõjandus pargid bastionidel bastionikäigud kodu
sündmusi Tallinnas
sündmusi naaberlinnades
13. mail 1900 pühitseti Tallinnas sisse Aleksander Nevski katedraal, mis sai nurgakivi 1895. aastal. 1900
 
1900 1900. aastal oli Riia tehasetööliste arvu poolest Moskva ja Peterburi järel Venemaa kolmas linn.
 
1901. aastal toodi Tallinnasse esimene auto. Esimene veoauto jõudis Tallinnasse 1912. 1901
 
6. septembril 1902 avati Amandus Adamsoni monument 1893. aastal uppunud Venemaa soomuslaeva „Russalka“ mälestuseks. 1902
 
1904. aastal saavutasid eestlased linnavolikogu valimistel enamuse. 1904
 
16. oktoobril 1905 tulistati Uuel turul streikivaid töölisi. 1905
 
1905 22. jaanuaril 1905 avasid sõdurid tule Peterburi Talvepalee ette tsaarile petitsiooni esitama tulnud tehasetööliste pihta.
 
 
1905 1. novembril 1905 kanti Tartus korraldatud poliitilisel rongkäigul esimest korda avalikult Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalget lippu.
1906. aastal sai insener Voldemar Lenderist Tallinna esimene eestlasest linnapea. 1906
 
5. augustil 1906 lasti Toompea lossi aias maha 18 madrust. 1906
 
1906 1906. aasta augustis õnnistati Tartus sisse Soome arhitekti Armas Lindgreni projekteeritud „Vanemuise“ teatrimaja.
 
1907. aastal alustas tegevust Jakob Westholmi erakool, millest kujunes Tallinna üks paremaid gümnaasiume. 1907
 
9.–10. juunil 1908 kohtusid Tallinna reidil Venemaa tsaar Nikolai II ja Suurbritannia kuningas Edward VII. 1908
 
8. augustil 1908 avati Viruvärava mäe vastas Tallinna esimene paikkino „Metropol”. Kino hävis 1911. aastal. 1908
 
Aastatel 1909–10 valmis Saksa Käsitööliste Teatri hoone (praegune Draamateater). 1909
 
1910. aastal hakati ehitama “Estonia” teatrimaja, mis valmis 1913. aastal. 1910
 
29. septembril 1910 avati Peetri platsil (endisel Heinaturul, tänasel Vabaduse väljakul) Peeter I ausammas. 1910
 
1910 1910. aasta juulis tähistati Riias Vene keiser Nikolai II ja peaminister Stolõpini osavõtul Liivimaa Venemaaga ühendamise 200. aastapäeva ning avati Peeter I ausammas.
 
1912. aastal korraldati Tallinna (Revali) generaalplaani rahvusvaheline konkurss. Esikoha sai Eliel Saarineni projekt. 1912
 
1912. aastal alustas tööd Rotermanni leivavabrik, mis tõi kaasa veerandi linna pagariäride sulgemise. 1912
 
1912 1912. aasta aprillis toimus Tartus Eesti esimene lennuki demonstratsioonlend.
 
 
1912 1912. aastal toimusid Stockholmis V suveolümpiamängud.
1913. aastal avati linna esimene bussiliin, mis kulges Balti jaamast Koplisse. 1913
 
1914. aastal alanud I maailmasõjas mobiliseeriti tsaariarmeesse u 100 000 eestlast, neist ligikaudu kümnendik Tallinnast. 1914
 
2. märtsil 1917 põletasid töölised ja madrused maha Paksu Margareeta suurtükitornis ja Toompeal asunud vanglad. 1917
 
6. augustil 1917 valiti uus linnavolikogu, mille koosseisust ühe kolmandiku hõivasid enamlased. 1917
 
1917 1917. aastal elas Peterburis 2,5 miljonit inimest, nende seas ligi 40 000 eestlast.
 
 
1917 19. märtsil 1917 toimus Tartus Vanemuise saalis Jaan Tõnissoni eestvedamisel rahvakoosolek, kus nõuti Eestile autonoomiat.
 
1917 19. märtsil 1917 toimus Petrogradis eestlaste rongkäik Tauria palee ette, et nõuda Eestile autonoomiat.
 
1917 1917. aasta septembris vallutasid Saksa väed Riia.
 
1917 7. novembril 1917 Petrogradis toimunud bolševistliku riigipöörde käigus hõivati Talvepalee ja kukutati Ajutine Valitsus.
 
1917 6. detsembril 1917 kuulutas Soome Senat välja Soome iseseisvuse.
21. veebruaril 1918 saatsid enamlased Siberisse 200 Revali aadlikku. 1918
 
24. veebruaril 1918 kuulutas Eestimaa Päästekomitee Tallinnas välja Eesti iseseisvusmanifesti. 1918
 
25. veebruari hommikul 1918 lahkus 62 laevaga Vene laevastik Tallinnast Helsingisse. 1918
 
2.–6. juulil 1918 kogunes Tallinnas Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (Landtag), kus arutati maa koloniseerimist saksa asunikega. 1918
 
11. novembril 1918 tuli Tallinnas kokku Eesti Ajutine Valitsus. 1918
 
24. novembril 1918 valmisid Tallinnas Eesti Vabariigi esimesed postmargid. 1918
 
12. detsembril 1918 saabus Tallinna reidile Inglise eskaader. 1918
 
1918 1918. aastal kuulutati Petrogradis välja nõukogude võim ja 2. märtsil viidi valitsus tagasi Moskvasse.
 
 
1918 18. novembril 1918 kuulutas Läti välja iseseisvuse.
23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku Eesti Asutav Kogu. 1919
 
 
1920 2. veebruaril kell 00.45 1920. aastal kirjutati Tartus Riigikohtu maja saalis alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
1. mail 1921 toimus Tallinnas kommunistide organiseeritud suur demonstratsioon. 1921
 
13. mail 1921 asendati Narva ja Pärnu maantee hobutrammid mootortrammidega. 1921
 
19. juulil 1921 avati Tallinn-Stockholm lennuliin, 8. oktoobril 1923 Tallinn-Helsingi lennuliin. 1921
 
22. veebruaril 1922 nimetati Peetri plats ümber Vabadusplatsiks. 29. aprillil eemaldati Vabadusplatsilt Peeter I mälestussammas. 1922
 
1922 1922. aasta septembris peeti Riias esimene Eesti-Läti jalgpallivõistlus, mis lõppes viigiga 1:1.
 
25. novembril 1923 avati Tallinna Hipodroom. 1923
 
1923 1923. aastal valmis Stockholmis uus rahvusromantilises stiilis raekoda.
 
11. oktoobril 1924 hakkas Tallinna ja Pääsküla vahel sõitma elektrirong. 1924
 
1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide relvastatud riigipöördekatse. 1924
 
1924 1924. aasta jaanuaris nimetati Petrograd ümber Leningradiks.
 
28. oktoobril 1925 hakkas Narva maanteel sõitma elektritramm. 1925
 
 
1926 1926. aastal avati Tartus 64,5 m pikkune betoonist Vabadussild.
23. jaanuaril 1927 avati Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseum. 1927
 
13. novembril 1927 avati Reaalkooli kõrval Vabadussõjas langenute mälestussammas (skulptor Ferdinand Sannamees, arhitekt Anton Soans). 1927
 
27.–29. juunil 1929 külastas Eestit Rootsi kuningas Gustav V. 1929
 
24. septembril 1930 lendas Tallinna kohal Saksa õhulaev Graf Zeppelin. 1930
 
6. juunil 1931 avati “Estonia” teatri taga turul 1905. aasta ohvrite mälestusmärk. 1931
 
27. juulil 1931 lõi välk Oleviste kiriku torni. Põleng suudeti kustutada alles ülejärgmisel päeval. 1931
 
2. mail 1934 avati Ülemiste tsiviillennuväli. 1934
 
 
1935 1935. aasta novembris valmis 42 m kõrgune Riia Vabadussammas.
12. juunil 1937 avati Kadriorus lastepark. 1937
 
1937. aastal alustas tegevust Tallinna Linnamuuseum. 1937
 
1937. aastal suunati reostunud Härjapea jõgi maa-alusesse kollektorisse. 1937
 
25. augustil 1939 avati Tallinna Loomaaed. 1939
 
18. septembril 1939 põgenes Tallinna miinisadamast Poola allveelaev “Orzel”. 1939
 
18. oktoobril 1939 lahkus Tallinnast esimene laev Saksamaale ümberasujatega. 1939
 
2. veebruaril 1940 tulistas Tallinna reidil asunud nõukogude laevastik Kadrioru kohal lennanud Eesti õppelennukit. 1940
 
21. juunil 1940 korraldasid Eesti kommunistid NSV Liidu mahitusel Tallinnas juunipöörde, mille tulemusel sai Eestis võimule pahempoolne valitsus. 1940
 
23. septembril 1940 eemaldasid kommunistid Reaalkooli kõrval asunud Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussamba. 1940
 
1940 1940. aastal vallutas Nõukogude sõjavägi Riia.
 
14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu võimud üle 100 000 inimese. 1941
 
24. augustil 1941 lahkus Tallinnast Leningradi seitseteist laeva Nõukogude Liidu armeesse mobiliseeritutega. 1941
 
28. augustil 1941 hõivasid Saksa väed pärast mõnepäevast võitlust nõukogude vägedega Tallinna. 1941
 
1941 1941.–1944. aastal hukkus Leningradi piiramise tagajärjel nälja, haiguste, külma ja pommitamiste tõttu üle 600 000 inimese.
 
 
1942 1942. aasta märtsis Lüübekile korraldatud pommirünnakutes hukkus 320 inimest ja hävis 1044 hoonet.
Ööl vastu 9. märtsi 1944 leidis aset Tallinna suurpommitamine. 1944
 
18. septembril 1944 nimetas peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots ametisse Eesti Vabariigi valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. 1944
 
20. septembril 1944 heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. 1944
 
22. septembril 1944 hõivas Punaarmee Tallinna. 1944
 
5. oktoobril 1944 tulid Tallinnas käibele leivakaardid. 1944
 
22. oktoobril 1944 korraldati linnaelanike esimene kohustuslik varemete koristamise kampaania ehk “taastamise pühapäevak”. 1944
 
18. märtsil 1945 asutati Tallinnas Vene Teater. 1945
 
3. jaanuaril 1945 avati Tallinnas marksismi-leninismi õhtuülikool. 1945
 
7. mail 1946 lasi kooliõpilaste salaorganisatsioon õhku Tõnismäele püstitatud punaväelaste puitmonumendi. 1946
 
22. septembril 1947 avati Tõnismäel nn Tallinna vabastajate monument e Pronkssõdur (skulptor Enn Roos, arhitekt Arnold Alas). 1947
 
7. novembril 1947 avati taastatud “Estonia” teatrihoone. 1947
 
1. aprillil 1948 nimetati kompvekivabrik “Kawe” ümber “Kaleviks”. 1948
 
25.–27. märtsil 1949 küüditasid kommunistid Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. 1949
 
1949. aasta 30. mai seisuga oli Tallinnas vaid kolm taksot. 1949
 
23. mail 1950 avati Tallinn–Moskva rongiliin. 1950
 
20. juulil 1950 avati Tallinnas Balti jaama vastas Stalini ausammas. 1950
 
1950 1950. aasta kevadel hävitati Tartus Kalevipoja, Villem Reimanni ja Gustav Adolfi monumendid.
 
16. jaanuaril 1951 otsustas Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee likvideerida Koplis asunud Püha Olevi ja Püha Nikolai koguduste kalmistud. 1951
 
31. detsembril 1951 seati Võidu väljakule (praegusele Vabaduse väljakule) esimest korda üles näärikuusk. 1951
 
1952. aasta jaanuaris asutati Eesti Vabariiklik Nukuteater, mille esimene etendus toimus 27. aprillil. 1952
 
1952 1952. aastal toimusid Helsingis XV suveolümpiamängud.
 
23. juunil 1955 tulid Tallinnas müügile televiisorid. 1955
 
 
1957 1957. aastal määrati Tartu Jumalaema Uinumise (Uspenski) katedraali esipreestriks tulevane Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II.
1958. aastal avati muuseumina suurtükitorn Kiek in de Kök. 1958
 
15. novembril 1959 külastas sõjajärgset Tallinna esimene välismaine turismigrupp Soomest. 1959
 
1. jaanuaril 1963 valmis Mustamäel esimene 80 korteriga korruselamu. 1963
 
8. augustil 1963 arutati Eesti NSV Arhitektide Liidus Tallinna südalinna rekonstrueerimist. 1963
 
12. märtsil 1964 avati Tallinnas panoraamkino “Kosmos” (arhitekt Ilmar Laasi). 1964
 
9. juunil 1965 saabus Tallinna sadamasse Soome reisilaev “Wellamo”. Sellega taastus regulaarne reisiühendus Tallinna ja Helsingi vahel. 1965
 
6. juulil 1965 avati Tallinnas esimene trolliliin, mis kulges “Estonia” teatri juurest Hipodroomini. 1965
 
19. augustil 1965 asutati Tallinnas Eesti NSV Riiklik Noorsooteater. 1965
 
27.–29. mail 1966 toimus džässifestival “Tallinn 66”. 1966
 
 
1967 1967. aastal mindi Stockholmis üle parempoolsele liiklusele.
 
1967 1967. aastal avati Tartus uus „Vanemuise“ teatrihoone. Kontserdisaal valmis kolm aastat hiljem.
28.–29. juunil 1969 peeti Tallinnas XVII üldlaulupidu. 1969
 
 
1975 1975. aasta suvel Helsingis peetud Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsil kirjutasid 35 riiki alla Helsingi lepetele.
 
1977 1977. aasta veebruaris sai Tartust 100 000 elanikuga linn.
 
1979 Aastatel 1979–86 valmis Riia tele- ja raadiotorn.
19. juulil 1980 avati Tallinna uus teletorn kõrgusega 314 m. 1980
 
22. septembril 1980 puhkesid Tallinnas koolinoorte rahutused populaarse ansambli „Propeller“ esinemise keelustamise tõttu. 1980
 
2. juunil 1980 avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. 1980
 
13. oktoobri öösel 1982 puhkes tulekahju taastatavas Niguliste kirikus. 1982
 
27. juunist 3. juulini 1983 peeti Tallinnas esimesed Vanalinna Päevad. 1983
 
2. mail 1987 korraldasid Tallinna koolinoored meeleavalduse fosforiidikaevanduste Lääne-Virumaale rajamise vastu. 1987
 
4. juulil 1987 ennistati Tallinnas mitmed tänavanimed. 1987
 
23. augustil 1987 toimus Hirvepargis Molotov-Ribbentropi Pakti avalikustamist nõudev miiting. 1987
 
1987 1987. aastal kanti Lüübeki vanalinn UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.
 
24. veebruaril 1988 heisati Pika Hermanni tippu taas sinimustvalge rahvuslipp. 1988
 
25. aprillil 1988 kehtestati Tallinnas suhkrutalongid. 1988
 
11. septembril 1988 korraldas Rahvarinne Lauluväljakul ürituse “Eestimaa laul”, millel osales u 300 000 inimest. 1988
 
10.–14. juunil 1988 toimusid Tallinnas poolspontaanselt nn öölaulupeod. 1988
 
16. mail 1989 taastati Vabaduse väljaku nimetus. 1989
 
23. augustil 1989 korraldasid Baltimaade Rahvarinded Tallinnast Vilniuseni kulgenud Balti keti. 1989
 
26 märtsil 1990 taastati Tallinna ja Helsingi vahel regulaarne lennuühendus. 1990
 
15. mail 1990 korraldas iseseisvusvastane Interliikumine Toompea lossi ees miitingu, millel osalejad tungisid lossihoovi. 1990
 
7. novembril 1990 korraldati Tallinnas viimast korda okupatsioonivägede sõjaväeparaad. 1990
 
1990 23. augustil 1990 võtsid kaitseliitlased Tartus maha Lenini kuju.
 
18. jaanuaril 1991 puhkenud nn jaanuarikriisis barrikadeeriti Toompeale viivad teed kivirahnude ja betoonplokkidega, takistamaks Moskva-meelsete sõjaväeüksuste pääsu Ülemnõukogu hoonete juurde. 1991
 
20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse “Eesti riiklikust iseseisvusest”. 1991
 
21. augustil 1991 üritasid Nõukogude Liidu okupatsiooniväed hõivata Tallinna teletorni. 1991
 
1991 21. märtsist 30. aprillini 1991 olid Tartus rahanappuse tõttu käibel ajutised maksetšekid ehk nn Tartu raha.
 
 
1991 1. juunil 1991 nimetati Leningrad rahvahääletuse tulemusel uuesti Peterburiks.
22.–24. aprillil 1992 viibis Rootsi kuningas Karl XVI Gustav külaskäigul Tallinnas. 1992
 
16. septembril 1992 ei ilmunud Tallinnas ajalehed trükivärvi puudumise tõttu. 1992
 
1992 1992. aastal kanti Novgorodi vanalinn UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.
 
10. septembril 1993 külastas Tallinna paavst Johannes Paulus II. 1993
 
11. septembril 1993 avati Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone (arhitekt Raine Karp). 1993
 
28. septembri öösel 1994 uppus parvlaev “Estonia” reisil Tallinnast Stockholmi. Hukkus üle 800 inimese. 1994
 
19. aprillil 1995 asutati Tallinna Väärtpaberibörs. 1995
 
29. aprillil 1995 avati Tallinnas esimene kiirtoidurestoran McDonald’s. 1995
 
1995 1995. aastal kanti Visby vanalinn UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.
 
4. detsembril 1997 võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1997
 
1997 1997. aastal kanti Riia vanalinn UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.