kronoloogia sõjandus linnakindlustused kodu
sündmusi Tallinnas
sündmusi naaberlinnades
 
1201 1201. aastal saabus Daugava jõe suudmesse 23 laeva 1500 ristisõdijaga, Liivimaa piiskop Albert von Buxhoevdeniga eesotsas.
 
1211 1211. aastal alustati Riia Toomkiriku ehitamist, millest kujunes Baltimaade suurim keskaegne pühakoda.
 
1217 1217. aastal vallutas Taani kuningas Valdemar II Lüübeki.
13. juunil 1219 randusid Taani väed kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna lahes, hõivasid lahinguta Toompea linnuse ja asusid seda ümber ehitama. 1219
 
15. juunil 1219 toimus taanlaste lahing eestlastega Toompea linnuse all. Selle tulemusel kehtestati Põhja-Eestis Taani ülemvõim, milles kuningas teostas oma võimu asehaldurite kaudu. 1219
 
Eestlased ja venelased piirasid 1223. aasta kevadel ja sügisel Toompea linna, kuid ei suutnud seda vallutada. Eriti tõhusalt kaitsesid linna ammukütid. 1223
 
 
1224 1224. aastal vallutasid ristisõdijad Riia piiskop Alberti juhtimisel Tartu linnuse. Tartu piiskop Hermann sai õiguse rajada Tartu linn ja alustada müntide vermimisega.
Aastatel 1225–26 viibis Vana-Liivimaal paavst Honorius III legaat Modena Wilhelm. Põhja-Eestis moodustati paavstile alluv riik keskusega Toompeal. 1225
 
1225 1225. aastal andis piiskop Albert Riiale linnaõiguse.
 
 
1227 1227. aastal rajas Dominiiklaste ordu Lüübekisse Maarja Magdaleena kloostri.
 
1227 1227. aastal sai Tartust (Dorpatist) feodaalriigikese – Tartu piiskopkonna – pealinn.
Aastatel 1229–33 tegutses Toompeal dominiiklaste ordu mungaklooster. 1229
 
1230. aastal kutsus Mõõgavendade ordu Visbyst 200 kaupmeest, kes rajasid Toompea juurde asula. Seda sündmust võib pidada Revali linna alguseks. 1230
 
1233. aastal puhkes Mõõgavendade ordu vastuhakk paavst Gregorius IX legaat Alna Balduinile, kes üritas tugevdada paavstivõimu Põhja-Eestis. 1233
 
 
1234 1234. aastal piirasid venelased Novgorodi vürst Jaroslavi juhtimisel Tartut.
1236. aastal toimunud Saule lahingus sai Mõõgavendade ordu leedulastelt hävitavalt lüüa. Ordu riismetest moodustati Saksa ordu Liivimaa haru e Liivi ordu. 1236
 
1237. aastal viibis paavsti legaat Modena Wilhelm taas Eestis ja Toompeal. Muuhulgas andis legaat Püha Ristija Johannese leprosooriumile üle loakirja annetuste vastuvõtmiseks. Tegemist on vanima säilinud dokumendiga Tallinnas. 1237
 
Aastal 1238 või 1239 nimetas kuningas Valdemar II Eestimaa uueks piiskopiks Torchilluse, kes allus Lundi peapiiskopile. Toompea linnas asunud kirik pühitseti Jumalaema Püha Neitsi Maria katedraaliks. 1238
 
 
1241 1241. aastal hakkas Hamburgi ja Lüübeki vahel sõlmitud lepingust kujunema Hansa Liit.
1246. aastal pöördus dominiiklaste konvent prior Danieli juhtimisel tagasi Toompeale. 1246
 
15. mail 1248 mainitakse esmakordselt Lüübeki linnaõigust ja raadi Revalis. Samal ajal tegutses Toompea linn maa- ja rüütliõiguse alusel. 1248
 
1249. aastal asutati Revalis tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster. 1249
 
 
1252 1252. aastal rajas Birger Jarl Stockholmi linna.
13. sajandi keskel tehti Revalis algust rahalöömisega. 1255
 
1257. aastal ilmus Tallinna vanim Lüübeki õiguse ladinakeelne koodeks. 1257
 
Aastatel 1259–82 olid Taanile kuuluvad Eesti valdused kuninganna Margaretha hooldada ja alates 1266. aastast tema lääniks. 1259
 
1262. aastal kinnitas kuninganna Margaretha dominiiklaste valdused Revalis. Dominiiklaste konvent lahkus Toompealt ja rajas praeguse Vene tänava äärde Püha Katariina kloostri. 1262
 
1262 1262. aastal piirasid Novgorodi väed Tartu linna ja põletasid selle maha. Vallutamata jäi vaid piiskopi residents.
 
1265. aastal märgiti maha linnasarase piirid. 1265
 
1265. aastal sai raad linnasarases piiramatu kohtuvõimu. Vaid tsiviilasjus tehtud otsuseid võis Lüübeki raele edasi kaevata. 1265
 
Umbes 1265. aastal andis kuninganna Margaretha korralduse Revalit välisvaenlaste vastu tõhusamalt kindlustada. Algas nn Margareeta müüri ehitamine, mis jätkus veel 1280. aastatel. 1265
 
1267. aastal mainitakse ühes dokumendis esimest Revali kirikut, milleks on Püha Olevi kirik. 1267
 
 
1270 1270. aastal rajati Stockholmis frantsisklaste kloostrina Riddarholmeni kirik (Riddarholmskyrkan).
1271. aastal moodustati Harju- ja Virumaast Eestimaa hertsogkond, mille keskuseks sai maaisandale kuuluv Toompea linn. Hertsogkonna suurim linn oli Reval. 1271
 
 
1280 1280. aastal said Tartu ja Visby Hansa Liidu liikmeiks.
 
1282 1282. aastal sai Riia Hansa Liidu liikmeks.
Umbes 1284. aastal sai Reval Hansa Liidu liikmeks. 1284
 
 
1297 1297. aastal purustati Riia ordulinnus Riia linna ja Liivi ordu vahel puhkenud konfliktis.