kronoloogia sõjandus linnakindlustused kodu
sündmusi Tallinnas
sündmusi naaberlinnades
16. septembril 1310 andis Taani kuningas Erik VII Menvedi volinik Johannes Canne Revali raele käsu tugevdada linnamüüri. Uue müüri ehitamine vältas 14. sajandi keskpaigani. 1310
 
 
1312 1312. aastal saabus Riiga Liivimaa võimude vahel puhkenud tüli lahendama paavsti eriesindaja. Külaskäik tõi kaasa Liivi ordu kirikuvande alla panemise.
1316. aastal mainitakse esimest korda Püha Nikolause (Niguliste) kirikut ja Püha Vaimu seeki. 1316
 
1322. aastal mainitakse esimest korda Tallinna raekoda. 1322
 
1322 1322. aastal rüüstasid leedulased Tartu piiskopkonda.
 
1323. aasta veebruaris tungis pihkvalaste ja leedulaste vägi üle Narva jõe ja jõudis välja Tallinnani. 1323
 
1326. aastal mainitakse esimest korda Püha Kanuti gildi. 1326
 
 
1328 1328. aastal puhkes Tartus suur tulekahju.
 
1330 1330. aastal alistus Riia linn Liivi ordu vägedele ja oli sunnitud ehitama uue ordulinnuse.
 
1335 1335. aastal oli Tartus taas suur tulekahju.
 
1340 1340. aastal sai Lüübek kuldmüntide löömise õiguse.
1341. aastal mainitakse esimest korda Püha Olevi gildi. 1341
 
Aastatel 1343–45 toimus Jüriöö ülestõus, eestlaste katse vabaneda võõrvõimudest. 1343 piirasid ülestõusnud Revalit, kuid ei suutnud seda vallutada. 1343
 
1345. aastal rajati 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani. 1345
 
22. veebruarist 1346 sai Reval Hansa Liidu Novgorodi kaubanduses laokoha õiguse. 1346
 
29. augustil 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Atterdag Eestimaa hertsogkonna koos Revaliga 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1346
 
1347. aasta müüs Saksa ordu kõrgmeister Heinrich Dusemer Eestimaa hertsogkonna koos linnadega 20 000 hõbemarga eest Liivi ordule. 1347
 
1350.–1360. aastatel ehitati Toompea linnus ümber. 1350
 
 
1353 1354. aastal mainitakse esimest korda Riia suurkaupmehi ühendavat Maarja gildi.
 
1355 1355. aastal tabas Tartut uus suurpõleng.
 
1356 1356. aastal toimusid Lüübekis esimesed hansapäevad
 
1357 1357. aastal asutati Riias Liivimaa esimene apteek (likvideeriti 1758).
 
1361 1361. aastal vallutas Taani kuningas Valdemar IV Visby linna.
1363. aastal ilmub Suurgild rae dokumentidesse. 1363
 
1365. aastal rajati Koplisse telliselööv katusekivide ja telliste valmistamiseks. 1365
 
1369. aastal alustati Revali tänavate sillutamist. 1369
 
 
1370 1370. aasta mais sõlmitud Stralsundi rahuga pidi Taani kuningas Valdemar IV loobuma Visby linnast ja tunnistama Hansa Liidu ülemvõimu Läänemerel.
1371. aastal ehitati Toompea linnusele Pika Hermanni torn. 1371
 
1375. aastal algas aktiivne võitlus mereröövlitest vitaalivendadega, mis kestis ligi pool sajandit. 1397 kaotas Reval selles võitluses neli laeva. 1375
 
1380. aastatel rajati Revalisse puittorudest ja avalikest kaevudest koosnev veevärk. 1380
 
 
1392 1392. aastal kinnitati Novgorodi linna ning Lüübeki, Visby, Riia, Tartu ja Tallinna linnade vahel Niebuhri rahuleping, mis lõpetas senised konfliktid ja tagas mõlemale poolele vaba kauplemise.
 
1394 1394. aastal rajasid vitaalivennad Visbysse oma peakorteri.
 
1396 1396. aastal saabus piiskopi kutsel Tartusse 500 vitaalivenda, et võidelda Liivi ordu vastu.
 
1398 1398. aastal hävis Visby linn vitaalivendade ja Saksa ordu vahel peetud Gotlandi lahingus. Vitaalivennad olid sunnitud lahkuma.
Umbes 1399. aastal asutati Mustpeade vennaskond. 1399