kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu
sündmusi Tallinnas
sündmusi naaberlinnades
Aastatel 1402–04 ehitati Tallinna raekoda põhjalikult ümber. Hoone on sellisel kujul tänaseni säilinud. 1402
 
Aastatel 1406–10 ehitati Pikale tänavale Suurgildi maja. Hoone interjöör on peaaegu muutumatul kujul tänaseni säilinud. 1406
 
1407. aastal asutati Toompea linnas Püha Maarja Gild, hilisem Toompea linna käsitööliste Toomgild. 1407
 
1407. aastal alustati birgitiinide Pühima Päästja Ordu kloostri ehitamisega Revali linnasarase taha Pirita jõe kaldale. 1407
 
 
1409 1409. aastal müüs Saksa ordu suurmeister Gotlandi koos Visbyga Rootsile.
1413. aastal mainitakse esmakordselt Vene tänaval asunud Novgorodi kaupmeeste Püha Nikolai kirikut. 1413
 
1413 Aastatel 1413–14 Preisimaalt läbi Liivimaa Pihkvasse suundunud Burgundia rüütel Ghillebert de Lannoy kirjeldas Tartut järgmiselt: "See sõltumatu linn, mis ei kuulu Liivimaa isandatele, on väga ilus ja kõvasti kindlustatud, seal asub linnus kolme jõe ääres."
 
1422. aastal mainitakse esmakordselt Tallinna Raeapteeki. Apteek tegutseb tänaseni endisel kohal. 1422
 
1428. aastal asutati Revali peakiriku, Püha Olevi (Oleviste) kiriku juurde linnakool. 1428
 
1433. aasta 11. mail puhkes Revalis suur tulekahju, mis tegi hävitustööd peamiselt linna loodeosas. Muude ehitiste hulgas hävis ümberehitatav Püha Olevi kirik, ka sai kannatada Püha Miikaeli klooster. Veel samal kuul keelas raad linnas puithoonete ehitamise. 1433
 
 
1436 1436. aastal nimetatakse Stockholm esimest korda Rootsi Kuningriigi pealinnaks.
 
1438 1438. aastal Itaaliasse kirikukogule sõitnud Vene metropoliit Issidor kiitis oma reisikirjelduses Tartut: "Linn oli suur, kivist majad seal väga ilusad, nii et meie, kes polnud näinud, imestasime, ka kirikuid oli palju ning suured kloostrid; ka oli üks naisklooster nende reeglite järgi, väga ilus. Neil oli mägesid, põlde ja ilusaid aedu."
 
1442 1442. aastal jäi Novgorodi hansakontor Lüübeki ja Vana-Liivimaa linnade vahel sõlmitud lepinguga Vana-Liivimaa linnade juhtimise alla.
 
1449 1449. aastal läks Gotland koos Visbyga Taani valdusesse.
1472. aastal peatus Revalis Moskvasse teel olnud viimase Bütsantsi keisri vennatütar, printsess Sofia. 1472
 
1476. aastal võeti Püha Nikolause (Niguliste) kirikusse, edaspidi ka Püha Olevi (Oleviste) kirikusse ametisse eesti keelt kõnelevad vaimulikud. 1476
 
 
1478 1478. aastal liitis Ivan III Novgorodi Moskva vürstiriigiga.
1481. aastal toodi Lüübekist Püha Nikolause (Niguliste) kirikusse meister Herman Rode valmistatud suur topelttiibadega kõrgaltar. 1481
 
1483. aastal toodi Lüübekist Püha Vaimu Seegi (Jaani Seegi) kirikusse meister Bernt Notke valmistatud topelttiibadega kõrgaltar. 1483
 
 
1488 1488. aastal valmis Lüübeki trükkal Bartholomäus Ghotani käe all Soome esimene trükis, missaraamat „Missale Aboense“.
1492. aastal keeldus raad allumast Vana-Liivimaa seisuste esindusorgani, Maapäeva nõudele anda välja linna pagenud talupojad. 1492
 
 
1494 1494. aastal suleti Moskva suurvürst Ivan III käsul Novgorodi Hansa kaubakontor.