kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu
     
vali sajand:
13   13 14 15 16 17 18 19 20 21
TAGASI
sündmusi Tallinnas
sündmusi naaberlinnades
Aastatel 1512–21 ehitati Revalisse viimane gooti stiilis sakraalhoone, Püha Olevi (Oleviste) kiriku kooriruumi lõunaküljel asuv Püha Maria kabel. 1512
 
Aastatel 1519–20 möllas Revalis süüfilis, linna saunad suleti. 1519
 
 
1520 7.–10. novembril 1520 toimus Stockholmi veresaun, mille käigus Rootsi vallutanud Taani kuningas Christian II lasi hukata 90 opositsioonilise Sture partei liiget.
 
1522 1522. aastal vallutas Rootsi kuningas Gustav Vasa Stockholmi taanlastelt tagasi.
 
1522 Aastatel 1522–30 kestis Lüübekis reformatsioon.
 
1523 1523. aasta lõpus hakkas Tartus jutlustama Martin Lutheri õpilane, Riiast pärit Hermann Marsow.
1524. aastal lahkus reformatsiooni käigus Püha Miikaeli kloostrist neli nunna. See sündmus tõi kaasa suure tüli rae ja vasallide vahel. Mitu nunna kloostrisse jäi, ei ole teada. 1524
 
1524. aastal kinnitas raad liigse priiskamise vältimiseks varasemast rangemad eeskirjad pulmapidude korraldamiseks. 1524
 
14. septembril 1524 rüüstati Revalis reformatsioonisündmuste käigus Püha Katariina kloostrikirik, Püha Vaimu seegikirik ja Püha Olevi (Oleviste) kirik. 1524
 
1524 1524. aastal peeti Riia Toomkiriku neitsi Maarja kuju üle nõiaprotsessi. Katseks visati kuju Daugava jõkke. Et kuju jäi veepinnale hulpima, kuulutati see nõiaks ja karistuseks põletati.
 
 
1524 1524. aasta sügisel saavutas rändköösner Melchior Hofmann oma jutlustega Tartu alamrahva poolehoiu.
1525. aasta jaanuaris suleti rae nõudmisel dominiiklaste Püha Katariina klooster ja mungad olid sunnitud linnast lahkuma. 1525
 
1525 1525. aasta jaanuaris rüüstas rahvahulk Tartu kirikuid ja kloostreid.
 
 
1525 1525. aasta tulekahjus hävis suur osa Visbyst.
 
1525 1525. aastal trükiti Lüübekis esimene eestikeelset teksti sisaldav luterlik käsiraamat.
1531. aastal ostis Tallinna Mustpeade vennaskond kinnistu aadressil Pikk tn. 26 ja rajas sinna oma koosviibimisteks esindushoone. 1531
 
1535. aastal trükiti Tallinna vaimulike Simon Wanradti ja Johann Koelli alamsaksa- ja eestikeelne katekismus. Tegemist on vanima tänaseni säilinud eestikeelse trükisega. 1535
 
 
1537 1537. aastast sai alguse Lüübeki ja kogu Hansa Liidu järkjärguline allakäik.
1543. aastal jõudis reformatsioon Püha Miikaeli nunnakloostrisse. Konventi laiali ei saadetud. 1543
 
1547. aastal külastas Revalit tsirkus köielkäijate ja mustkunstnikega. 1547
 
 
1550 12. juuni 1550 on Helsingi linna sünnidaatumiks. Rootsi kuninga Gustav Vasa käsul Lõuna-Soomesse rajatud ja Tallinnaga konkureerima asunud Helsingi linna koondati elama ümberkaudsete linnade kodanikud.
 
1551 1551. aastal tabas Tartut ja ümbritsevaid maakondi inglise higitõveks kutsutud epideemia, mille tagajärjel olevat surnud 2/3 elanikkonnast.
1553. aasta 14. mail laastas Toompead suur tulekahju. Hävisid mitmed majad, tuli süütas hooneid ka all-linnas. 1553
 
1558. aasta jaanuaris algas Liivi sõda, mille algatas Venemaa eesmärgiga alistada Vana-Liivimaa. 1558
 
1558. aasta 21. juulil tegi vene väepealik Šuiski Revalile alistumisettepaneku, mille linn tagasi lükkas. 1558
 
1558. aasta augustis tegi Reval koos teiste Vana-Liivimaa linnadega tagajärjetu katse leida Taanist liitlasi venelaste vastu. 1558
 
1558. aasta augustis lükkasid Revali esindajad tagasi Rootsi esindajate ettepaneku anda end Rootsi kuninga alluvusse. 1558
 
1558 1558. aasta oktoobris küüditati osa Tartu elanikke lühiajaliselt Pihkvasse.
 
 
1558 18. juulil 1558 alistus Tartu linn Liivi sõja käigus Vene vägedele, kuid säilitas oma privileegid.
11. septembril 1560. aastal peeti Tallinna all relvastatud linnakodanike ja venelaste eelsalkade vahel maha nn Jeruusalemma lahing. 1560
 
1561. aastal viidi Revali müntimine Rootsi riigi mündialusele. Edaspidi vermiti mündi ühele küljele Rootsi kuninga portree. 1561
 
27. jaanuaril 1561 paigutati ordumeister G. Kettleri mahitusel Toompea linnusesse 160 Poola sõdurit. Ordumeister lootis Poola kuningast liitlast venelaste vastu. 1561
 
6. juunil 1561 vandus Reval truudust Rootsi kuningas Erik XIV-le. 1561
 
23. juunil 1561 alistus ka Toompea linnus peale ägedat tulevahetust rootslastele. 1561
 
1561 Aastatel 1561–1581 oli Riia Saksa ordu kadumise tõttu vabalinna staatuses.
 
4. juulil 1564 andis kuningas Erik XIV korralduse kasutada siin vermitavate müntide tagaküljel uue vapikujundina Revali pitsatit – kolme lõvi. Sellega saab alguse Revali suure vapi ajalugu. 1564
 
1565. aastal pühitseti Toompeal ametisse esimene luterlik piiskop Peter Foling. 1565
 
1565 9. juulil 1565 küüditati Tartu saksa soost kodanikud tsaar Ivan Julma käsul kuni viieks aastaks Venemaale.
 
9. juulil 1569 pommitas Taani laevastik reidilt Revalit ja kaaperdas u 150 laeva põhjendusega, et Rootsi ja Reval olevat püüdnud Narvas takistada Taani ja Moskva kaubavahetust. 1569
 
21.08.1570–16.03.1571 piirasid venelased esimest korda Revalit, kuid ei suutnud linna vallutada. 16. märts kuulutati Revalis linna venelastest pääsemise tänupühaks. 1570
 
 
1571 1571. aasta oktoobris korraldasid venelased Tartus kolm päeva kestnud veresauna, millele järgnes linnakodanike küüditamine Venemaale.
30. jaanuaril 1575 tungis venelaste rüüstesalk birgitiinide Pühima Päästja Ordu kloostrisse, tappis kloostrisse pagenud talupered ja osa nunnadest ning viis ülejäänud kaasa. Kloostrisse jäi vaid üks nunn. 1575
 
22.01–13.03.1577 piirasid venelased teist korda Revalit, kuid taas ei suudetud linna vallutada. 1577
 
 
1578 Aastatel 1578–79 möllas Riias katkuepideemia.
 
1581 Alates 1581. aastast kuulus Riia Rzeczpospolita koosseisu.
 
1582 1582. aastal vallutas Poola suurhetman Jan Zamoyski venelastelt Tartu.
10. augustil 1583 lõppes Liivi sõda Pljussa vaherahuga. Tallinn ja Põhja-Eesti jäid Rootsi ülemvõimu alla. 1583
 
1583 1583. aasta märtsis jõudsid Tartusse esimesed jesuiidid ning alustasid seal kolleegiumi ja koolide rajamist.
 
1584. aastal kaotas Reval õiguse apelleerida raekohtu otsuste peale Lüübeki raele. Nüüdsest tuli pöörduda Stockholmi õuekohtusse. 1584
 
1584 1584. aastal kinnitas Poola kuningas Stefan Batory oma privileegiga Tartu punavalge lipu.
 
1595. aastal valmis skulptor Arent Passeri käe all Toomkirikus asuv rootsi väejuht Pontus De la Gardie hauamonument. 1595
 
Alates 1598. aastast Revalis münte enam ei vermitud. 1598
 
TAGASI