Linnamuuseum

vali sajand:

sündmusi Tallinnas

1602. aastal vallutasid poolakad Jan Zamoyski juhtimisel suure osa Eestist ja jõudsid välja Revalini.

1602

1603	1603. aasta suvel alistus toidunappusest ja taudidest nõrgestatud Tartu Poolale.

1605. aasta augustis üritas kuningas Karl IX kehtestada Revalis Rootsi seaduste ülimuslikkuse, mis jäi aga linna vastuseisu tõttu saavutamata.

1605

1613

1613. aastal alustati Lüübekis hollandi tüüpi muldkindlustuste ja bastionide rajamist. Esimesed uut tüüpi bastionid valmisid 1634. aastaks.

1621

1621. aastal alistus Riia pärast kuu aega kestnud piiramisi Rootsi kuningas Gustav II Adolfile.

1624

1624. aasta jaanipäeval süttis jaanilõkkest pooleldi lagunenud Tartu Toomkirik.

Ööl vastu 29. juunit 1625 lõi pikne Püha Olevi kiriku torni, hoone põles koos üheksa ümbruskonna majaga maha. Taastatud kirik pühitseti uuesti sisse 1628. aastal, torn valmis 1651.

1625

1626. aasta jaanuaris saabus Revalisse kuningas Gustav II Adolf, et esitada oma reformiprojekt, mis puudutas maksustamist, kiriku- ja hariduselu ning kohtu- ja õigusemõistmist.

1626

1626	26. augustil 1626 läks Tartu poolakatelt üle Rootsi vägedele.

1630. aasta mais kehtestas kuningas Gustav II Adolf Revali privileege eirates linnale uued maksud, väike- ja veskitolli.

1630

1630	1630. aastal avati Tartus kindralkuberner Johan Skytte eestvõttel kubermangu kõrgeim kohtuinstants, Liivimaa õuekohus.

1631. aastal asutati Püha Miikaeli kloostri hoonetesse gümnaasium, sest klooster oli elanike surma tõttu tühjaks jäänud.

1631

1631. aastal andis raad välja uue riietusreglemendi, mis seadis kodanike riietumisele ranged seisuslikud piirid. Nii tohtisid kuldkette, sametit ja kalleid karusnahku kanda ainult kaupmehed, jõukamad käsitöölised võisid kanda sametit ja siidi jm. Lihttöölised pidid kandma talupojariideid.

1631

1631. aastal asutati Tartus Eesti esimene trükikoda.

1632

15. oktoobril 1632 avati Tartus pidulikult ülikool, nelja teaduskonnaga Academia Gustaviana.

1634	1634. aastal sai Stockholmist Rootsi riigi pealinn.

1640

1640. aastal toodi Helsingi keskus üle selle praegusele asukohale.

1641. aastal trükiti Revalis eestikeelne aabits.

1641

1642	1642. aastal alustas Tartu ülikoolis õpinguid arvatavalt esimene eesti soost üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast.

1645

1645. aastal läks Visby Brömsebro rahulepingu alusel Rootsile.

1653. aastal rajas bürgermeister Michael Paulsen oma majas Vene tänav 9 siidikudumise manufaktuuri, mis tegutses 1664. aastani. Edaspidi asutati hoonesse rahapada.

1653

1656	1656. aasta oktoobris alistus Tartu pärast 77 päeva kestnud piiramisi Vene vägedele.

1657

1657. aastal kinnitas tsaar Aleksei Tartu linnale laialdased privileegid, kuid ei lubanud linnakodanikel lahkuda talle kuuluvatelt aladelt.

1660

1660. aastal elas Stockholmis ligi 60 000 elanikku.

1664. aastal rajati Revalisse esimene paberiveski, mis töötas kuni 1710. aastani.

1664

27. jaanuaril 1672 suurendati gildide õigusi rae tegevuse kontrollimiseks.

1672

16. oktoobril 1675 andis kuningas korralduse väikegildide ühendamiseks. Gildid olid selle otsuse vastu, mis tõi kaasa tülisid ja sisevastuolusid. Gildid ühendati 1699. aastal.

1675

6. juunil 1684 hävis tules Toompea linn koos katedraaliga. Katedraal taastati 1686. aasta lõpuks.

1684

1687. aastal seadis kuningas Karl XI rae juhina ametisse otse kuningale alluva justiitsbürgermeistri.

1687

1697

1697. aastal põles Stockholmis maha 400-aastane kuninglik residents, Kolme Krooni loss.

1699	1699. aasta novembris kolis Tartu Ülikool Põhjasõja puhkemise kartuses Pärnusse.

1669. aastal toimusid Lüübekis viimased Hansapäevad.

TAGASI