kronoloogia sõjandus linnakindlustused kodu

1257. aastal ilmus Tallinna vanim Lüübeki õiguse ladinakeelne koodeks.

Väljavõtteid Lüübeki õiguse Tallinna koodeksist (1282):

"25.  EBASEADUSLIK LAPS EI TOHI PÄRIDA.
Kes on sündinud liignaisest, see ei saa mingit pärandust, kuid tema päranduse saab lähim sugulane, kes sinna juurde kuulub.

40.  KES TABATAKSE ABIELUNAISE JUUREST.
Kui keegi tabatakse abielunaise juurest, peab (see) naine meest tema meheelundit pidi talutama edasi-tagasi läbi linna tänavate.

58.  NEIST, KEL ON ÜHINE MAJA.
Kui on nii, et kahel mehel on ühine maja ja nad ei saa ega taha seal sees koos olla, siis ei ole mingit vajadust, et nad selle maja müüksid või lammutaksid, vaid üks elab majas ühe aasta või kaks, nii pikalt, kui nad kokku lepivad, ja seejärel jälle teine niisama pikalt.

64.  KES TAHAB OMA EHITIST LAMMUTADA JA KORRALIKULT UUESTI EHITADA.
Kes tahab oma ehitist lammutada ja korralikult uuesti ehitada, see peab raehärradelt võtma mõõdu ja (mõõdu)nööri. Need peab ta asetama tänava äärde ja ehitama selle järgi. Kui ta seda ei tee ja talle esitatakse selles süüdistus, peab ta maksma linnale hüvitust kolm marka hõbedat ja ehitama linna juhiste järgi.

65.  KES ON TEISE EHITISEST VIGASTADA SAANUD. Kes on oma krundile ehitanud ja õnnetul kombel juhtub ebameeldivus, nii et ehitisest tekib vigastus, ei pea see, kelle oma on ehitis, vigastatu ees selle pärast vastust andma, kuid ta peab pühakute nimel vanduma, et see sündis tema tahtmata.

84.  KES LAENAB TEISELE MÕÕGA.
Kui keegi laenab teisele mõõga ja seda ei anta tagasi; kas selle väärtust hinnatakse kõrgeks või madalaks, tuleb see hüvitada kolme killingiga.

88.  KEDA VIGASTAB KOER.
Kui keegi läheb teise mehe majja, ükskõik, mis asjus see ka ei sünniks, ja teda vigastab seal koer või elajas, mil viisil teda ka ei vigastataks, ei pea majahärra vigastatu ees selle pärast vastust andma.

94. KUI ALLA KAHETEISTKÜMNE AASTA VANUSED LAPSED ÜKSTEISEL VERE VÄLJA LÖÖVAD.
Kui alla kaheteistkümne aasta vanused lapsed üksteisel vere välja löövad, siis ei tee kohtunik sellega tegemist, nende vanemad peavad aga üleastumisest teadlikena neid vitstega nuhtlema.

105.  ÜKSKI RAEHÄRRA EI TOHI VASTU VÕTTA KINGITUST.
Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. /…/ Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe toobi veini.

110. KUI KEEGI TÕMBAB OMA MÕÕGA VÕI NOA TEISE VASTU VÄLJA.
Kui keegi tõmbab oma mõõga või noa välja, kavatsedes sellega kedagi vigastada, kas ta teeb häda või mitte, peab ta siiski maksma linnale eraldi kolm marka hõbedat trahvi ja kohtunikule kuuskümmend killingit. Sellest läheb kaebajale kolmandik, kui seda saab usaldusväärsete inimestega tõendada.

111.  ÕIGUSEST.
Õigust, mis on meie linnal, mõistetakse niikaugele, kui meie linna piirid ulatuvad.

121.  VALERAHAST.
Kui keegi süüdistab mündimeistrit, et see on talle andnud valeraha, ja kui ta seda mündimeistri laualt või tema valdusest ausate inimeste juuresolekul ei leia, ütleb mündimeister ennast pühakute nimel vandudes süüst lahti ja on sellega (süüdistusest) vaba.

128.  ISA JA POEG JA KAKS VENDA EI TOHI OLLA KOOS RAEHÄRRADEKS.
Isa ja poeg ja kaks venda ei tohi (korraga) raehärrad olla, kui vaid üks sureb või astub raest tagasi, siis võib küll teise raadi võtta, kui ta seda väärt on.

140.  KÄIMLAT JA SEALAUTA EI TOHI KIRIKULE EGA TÄNAVALE EHITADA LIGEMALE KUI VIIS JALGA. Käimlat ja sealauta ei tohi kirikaiale ja tänavale ehitada ligemale kui viis jalga, naabrile mitte ligemale kui kolm jalga.

161.  KÕRVAKIILUST.
Kõrvakiilu ja juustest sikutamist ja tõukamist hüvitatakse kaheteistkümne killingiga. Kui aga tuleb ette vermeid ja verd või lõhkirebitud riideid, hüvitatakse seda kuuekümne killingiga /…/ Mis aga sünnib kõrtsis, seda hüvitatakse samuti nagu see juhtunuks mujal."