kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu

Aastatel 1519–20 vallutas Tallinna süüfilise epideemia.

Esimest korda kohtab Tallinnas seda prantsuse rõugeteks kutsutud tõbe 1495. aastal. Süüfilis levis massiliselt, ettevaatusabinõuna sulges raad 1498. aastal ajutiselt avalikud saunad. Linnas oli ametis vähemalt kaks ainult sellele haigusele spetsialiseerunud kirurgi. Raad oli sunnitud ehitama põdejatele Suure Rannavärava ette nn Rõugemaja, kus haigeid kohapeal raviti. Süüfilise ravi kestis neli nädalat: nahka hõõruti elavhõbedaga, tehti vanne ja anti sisse aaloest, guajakipuust, sarsaparillist ja kivirikust tehtud ravimit. Ravimitega varustas Rõugemaja Raeapteek. Liivi sõja käigus lammutatud Rõugemaja enam ei taastatud, ehkki veel 17. sajandil oli haigus endiselt levinud nii linna rikaste kui vaeste seas.