kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu
 

1697. aasta suur näljahäda ja epideemia

Juba 1695. aastal alguse saanud ikalduste ja epideemiate jada tipnes 1697. aastaga. Juba jaanuarist hakkas ikalduse tõttu maalt Tallinnasse voorima tuhandeid talupoegi. Parajasti käimasolevate muldkindlustuste ehituse tõttu oli linn niigi raskes majanduslikus olukorras ega suutnud neid aidata. Nii saadeti talupojad tulutult maale tagasi. Raad esitas palve Eestimaa kubernerile Axel Julius de Gardie’le, et see käsiks mõisnikel ise oma vaeste talupoegade eest hoolitseda ja tugevdas linnaväravatel valvet. Eeslinnadesse ja linnaväravate ette kogunenud inimesed surid massiliselt, nad maeti kiiruga ja lohakalt suurtesse ühishaudadesse.
Suure näljahäda mälestus on jäädvustatud Arent Passeri epitaafi ümbritseval suurel puitraamil, millel troonib väike skelett ja kiri:
„Loe, rändur, kivilt sealt, mis saatus kuri
kaks aastat pärast 600 rabanud.
Kui lõppes sajand, tuhandeina surid
siis need, keda nälg siin tabanud.“