kronoloogia sõjandus linnakindlustused kindlustustest haljasaladeks legendid Tallinna salakäikudest kodu

1815. aastal avati Rannavärava ees Stuarti reduudil supelsakste kümblusasutus, kus sai võtta mere- või mageveevanne.

1823. aastal alustati Lasteaia rajamisega. Tegemist oli Tallinna esimese laste mängukohaks mõeldud pargiga.

Park, mis asus Harju värava muldkindlustuste-esisel esplanaadil, piirnes põhjast muldvalli ja lõunast vallikraaviga, idast Uue poolbastioni ning läänest Harju tänavaga. Park rajati rahva seas korraldatud korjanduse toel. Pärast Tallinna kustutamist kindlustuste nimekirjast (1867) valmis pargi lääneossa täisaetud endisel vallikraavile Jaani kirik. Park haljastati ja ümbritseti taraga, kiriku lähedale ehitati 1884. aastal väike paviljon lastele.

1840. aastatel alustati Kaarli puiestee rajamist.

Algselt kaherealise glassiipuiesteena planeeritud Harjuvärava puiestee sai oma üldjoontes tänaseni säilinud kuju 1870. aastatel, pärast Kaarli kiriku valmimist tasandatud de la Gardie reduudil. Sajandivahetuseks kujunes puiestee viie-, hiljem kuuerealiseks.

1857. aastal hakati seoses Tallinna kustutamisega maakindluste nimekirjast endist bastionide vööndit ümber kujundama linna parkideks ja haljasaladeks.

1865. aastal valmis bürgermeister Meyeri eestvõttel Ingeri bastionile suunduv Meyeri trepp.

1865. aastal rentis linnavalitsus endisele Rootsi kantsile rajatud väikese pargi Eestimaa Aiandusseltsile.

1865. aastal alustas Eestimaa Aiandusselts dendroloogia õppeaia rajamist Rootsi kantsi esisele vallikraavi alale. Soise vallikraavi kuivendamine ei õnnestunud ja mõne aja pärast jäid tööd soiku. Alles 19. sajandi lõpus alustati töödega uuesti. Pinnase parandamiseks veeti linna ehitusplatsidelt kohale 50 000 hobusekoormat prahti ja mulda. Sajandivahetuseks kujunes vallikraavi alale liigirikas dendroloogiaaed ja puukool, mille istikud täiendasid parke nii Tallinnas kui mõisates.

1865. aastal alustas Eestimaa Aiandusselts dendroloogia õppeaia rajamist Rootsi kantsi esisele vallikraavi alale.

Soise vallikraavi kuivendamine ei õnnestunud ja mõne aja pärast jäid tööd soiku. Alles 19. sajandi lõpus alustati töödega uuesti. Pinnase parandamiseks veeti linna ehitusplatsidelt kohale 50 000 hobusekoormat prahti ja mulda. Sajandivahetuseks kujunes vallikraavi alale liigirikas dendroloogiaaed ja puukool, mille istikud täiendasid parke nii Tallinnas kui mõisates.

1866. aastal alustas Kanuti Gild aia rajamist Mere puiestee äärde.

Mere puiestee rajati juba 19. sajandi algul osana Ringpuiesteest. Selle ja Aia tänava vahele jäänud endine soine vallikraav ei sobinud ehituseks ja nii eraldati sellest 2000 ruutsülda Kanuti Gildile. Väike aed kuivendati, osa vallikraavist kujundati tiigiks ja 1872–1907 tegutsenud nn suveaia kassa tuludest istutati Kanuti Gildi aeda puud. Aiast kujunes avalik park.

1870. aastal rajati Tõnismäele linlaste jalutusplats.

Tõnismäele ehitatud Kaarli puukirik (1858) lammutati 1870. aastal pärast uue kivikiriku valmimist tasandatud De la Gardie reduudile. Mõnda aega kasutati seda väikest kolmnurkset ala juurviljaaia ning lumevedamise kohana, 1930. aastatel kujundati siia iluaed.

1880. aastatel hakkas Viru väljak kujunema Tallinna esimeseks esindusväljakuks.

Bremeni bastioni ees asuv lage ala oli Tartu, Narva ja Pärnu maanteede sõlmpunkt. 18. sajandi lõpust peamiselt vene juurviljakasvatajate kauplemisplatsina kasutatud kohta kutsutigi Vene turuks. 19. sajandi teisel poolel kerkisid Vene turu servadele kaupmees Rotermanni maja, Tuletõrje maja ja Aleksander Nevski kabel. Turu lääneküljele ehitati erinevad lõbustusasutused.

1881. aastal otsustas linn muuta Skoone bastioni linlaste puhkepargiks.

1704. aastaks valminud Skoone bastion oli esimene, mis kohe ka haljastati. Mõned ilmselt Hollandist toodud üle 300-aastased pärnad on tänaseni Rannamäel alles. Hoolimata sellest, et ametlikult oli bastionil viibimine keelatud, muutus see linlaste seas populaarseks jalutuskohaks. Linlaste soovile vastu tulles renditi park välja ja 1886. aastaks olid siia juba kerkinud restoran ja populaarne suveaed.

1888. aastal püstitati Balti jaama hoone esisele haljasalale aiaga ümbritsetud Nikolai Imetegija kabel.

Nunnaväravast Paldiski maantee nurgani rajati juba 19. sajandi keskel pärnade ja hobukastanitega haljastatud Toompuiestee. Pärast Balti jaama hoone valmimist 1871. aastal korrastati siinset ümbruskonda veelgi. Lähedal asuval vanal vallikraavil, mis oli oma nime saanud linnaaednik Johann Schnelli järgi, sai suvel paadiga sõita, talvel avati u poole kilomeetri pikkusel tiigil Tallinna tuntuim liuväli värviliste tulede, muusika, riietusruumide ja puhvetiga.

 

1896. aastal hakkas Tallinna Eesti Põllumajanduse Selts Tornide väljakul näitusi korraldama.

All-linna loodepoolsele küljele linnamüüri ette rajatud vallikraav ja väiksemad muldkindlustused tasandati 19. sajandi teisel poolel, ala renditi välja põllumajandusnäituste korraldamiseks. Näituste platsile kerkis kaheksakandiline rotund ehk peapaviljon, selle ümber ehitati väiksemad eripaviljonid, puhvetid ning pinkide ja purskkaevuga puhkeplats.

1896. aastal avati endise Karjavärava esisel platsil Tallinna Uus turg.

Turu plats hõlmas Uue poolbastioni, Strömbergi reduudi ja nendevahelise ala. Raekoja platsilt üle toodud uuel turul olid head sissesõiduteed, kanalisatsioon ja uhke turuhoone, mis valmis 1900. aastal. Uut turgu ja Vene turgu eraldavas puiestikus tegutsesid hooajalised tsirkused ja nukuteatrid.

1899. aastal avati park Viruvärava mäel.