kronoloogia sõjandus linnakindlustused kindlustustest haljasaladeks legendid Tallinna salakäikudest kodu
 

1857. aastal hakati seoses Tallinna kustutamisega maakindluste nimekirjast endist bastionide vööndit ümber kujundama linna parkideks ja haljasaladeks.

Endised kindlusrajatised ning nende alla jäänud maa loovutati järk-järgult linnale. 1864. aastal likvideeriti ka kindluse komandantuur, Komandandi maja koos Kiek in de Kökiga anti üle Kaarli kogudusele.
Algasid suuremahulised vallide mahakaevamis- ja tasandamistööd, kus kasutati ka hädaabitöölisi. Algselt kavandas linn vabanenud alale − mis ületas mahult Toompea ja all-linna kogupindala - rajada uue tänavavõrgu ja ehituskrundid. Kavandajad pelgasid ehitustööde tehnilist keerukust ja rahalisi kulutusi ning jätsid need plaanid siiski katki. 1876. aastal otsustati bastionivööndisse Riia eeskujul kujundada pargid ja puiesteed. Plaan oli igati sobiv, sest bastionid olid olnud algusest peale haljastatud. Et linn ei peaks kõiki kulutusi ise kandma, renditi osa haljasaladest välja.
Juba 19. sajandi algul hakkas muldkindlustuste ette, glassii välisservale kujunema Tallinna Ringpuiestee. Seda tööd jätkasid linnaplaneerijad veel Eesti Vabariigi ajal. Lisaks linna omanduses olevatele aladele sai Tallinn 1920.–1930. aastatel oma käsutusse mitmeid seni riigi ja eraisikute käes olnud krunte. Puiesteedele istutatud paplid asendati jätkuvate uuenduste käigus pärnade, kastanite, vahtrate ja jalakatega. Tänaseks kasvab Põhja, Mere, Estonia, Kaarli ja Toompuiesteel ligi 800 puud.