kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu
 

Kodu 18. sajandil - barokk ja rokokoo

18. sajandi I pool oli Revalis raske aeg. Aastatel 1700–10 väldanud Põhjasõjale järgnes katkuepideemia ja kodude täiustamiseks ei jäänud kuigi palju võimalusi. Sajandi alguses oli tsaar Peeter I keelanud kivist ehitised, sest kivimaterjali vajati uue linna, Peterburi ehitamiseks. Palju ehitatigi puidust, eriti väljaspool linnamüüre, linnamüüridest seespool aga korrastati olemasolevat. Ehitustegevuse elavnemine toimus 18. sajandi II poolel.

Barokkstiil oli Revalis valdav ka sellel sajandil. Nii kodude arhitektuuris kui ka kommetes omandasid suure tähenduse peenus ja rafineeritus.
Raidkivist reljeefi vahetas välja kipsist stukkornament, uksehingede ja käepidemete valmistamisel kasutati sepise asemel üha rohkem pronksi. Revalis leidus siiski veel vähe rokokood -  kerglast ja vabalt ebasümmeetrilist, ornamenti armastavat stiili, mida on prantsuse kuninga järgi ka Louis XV stiiliks nimetatud.
Milline võis välja näha üks 18. sajandi kodu? Võimalus sellesse „sisse vaadata” on tänaseni säilinud varaloendite näol olemas. Pärast inimese surma kirjutati temast maha jäänud vara üles ja need inventariloendid annavad hea pildi ka toonase kodu sisustusest.
Revalist rääkides on põhiliselt keskendutud kaupmehe kodule, kuid milline võis olla ühe literaadi kodu, sellest saab aimu Revali Gümnaasiumi (praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi) teoloogiaprofessor Johann Friedrich Herlini varaloendist, mis tähendati üles aastal 1756.
Professor Herlinil oli Pikal tänaval korter, mille sisustusse kuulusid muuhulgas uus lukustatavate topeltuste ja kolme rea sahtlitega pähklipuukapp, üks kummut, tosin punase riidega kaetud tooli, üks suur mustas raamis peegel, messingist teekandik, portselanist ja hõbedast teekannud, paar portselanist punavalgeid tasse, üks valge sinise mustriga delfti fajansskauss jpm. Lisaks hulgaliselt raamatuid.
Professor Herlini varaloend hõlmab lehekülgi, avades toonase tallinlase kodu ukse.