kronoloogia sõjandus linnakindlustused kodu
 

Reval

1310. aastal andis Taani kuningas loa Revalit laiendada ja kindlustusi moderniseerida. Linna asuti laiendama ida ja lõuna suunas. Kaevati uus vallikraav, kuhu pärast 1345. aastat juhiti Ülemiste järve vesi. Vallikraavist väljatõstetud pinnas kuhjati kraavi linnapoolsele pervele. Sellele täitepinnasele ehitatud puitparvedele püstitati u 6–7 m kõrgune ja 1,2 m paksune linnamüür, mille üheks eeskujuks olid Visby linnakindlustused. Müüri linnapoolsele küljele ehitati kivist kaarniššidele toetuv kaitsekäik. Üldjoontes valmis müür 1355. aastaks. Samast aastast säilinud esimeses tornipealike nimekirjas mainitud 11 torni olid valdavalt sadultornid.
Müüri sisse ehitati kuus väliväravat: Harju värav, Karja värav, Viru värav, Väike Rannavärav, Suur Rannavärav ja Nunnavärav. Värav kujutas endast nelinurkset (u 8,4x7,2 m2) torni, mille esimesel korrusel asus väravakäik, selle kohal kaks-kolm kaitsekorrust. Väravakäik suleti mõlemast otsast kahepoolse väravalehega, välisküljelt langvõrega. 1346–49 ehitati Harju, Karja ja Viru väravate juurde vallikraavile vesiveskid. Toompea ja Revali vahelised siseväravad ning kindlustused ehitati puidust.
Jätkusid ka linnamüüri ümberehitustööd ja 1373. aastaks oli kogu praeguse vanalinna ala müüriga ümbritsetud. Samast aastast pärit tornipealike nimekiri sisaldab lisaks kaheksale väravale viitteist müüritorni. Ehitustööd jätkudes uuendati torne ja ehitati väliväravatele eesväravaid, Pika jala väravale kerkis kivist torn. 14. sajandi lõpuks püstitati linnamüürile esialgsel kujul terve rida torne. Valminud tornide hulgas leidus sadultorne nn Nunnatorn, Saunatorn, Nunnadetagune torn, Lippe torn ja Tallitorn; nelinurkse põhiplaaniga torne nn Stolting, Kitsetorn ja Neitsitorn ja poolringist lähtuva põhiplaaniga torne nn Kuldjala torn, Loewenschede torn, Köismäe torn, Eppingi torn, Renteni torn, Munkadetagune torn ja Hinke torn.