kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu
 

Reval

15. sajandil algasid taas linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd. 1414. aastast säilinud tornipealikute nimekirjas leiame 27 torni nimetuse. Kuigi uute tornide ehitamisega alustati juba 14. sajandi lõpul, ehitati suurem osa kaheteistkümnest uuest tornist siiski 15. sajandi alguses, mis näitab ilmekalt, kui intensiivselt tollase linna kindlustamisega tegeleti. Müüride uuendamine ja tornide ehitamine vältas terve kõnealuse sajandi. Linnamüüri juures algasid mahukad tööd pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist (1422). Müüri kõrgendati u 13 meetrini, paksendati varasema müüril asunud kaitsekäigu võrra ja toestati siseküljelt tugipiilaritega. Uus kaitsekäik ehitati müüri ja osaliselt müürist eenduvate ulgtalade peale. 15. sajandi lõpuks oli terve linnamüür kirjeldatud viisil paksemaks ehitatud ja uue kaitsekäiguga varustatud. Müüri kõrguseks linna idaküljel kujunes u 16 meetrit. Sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik väravatornid. 1439–45 täiendati Nunnavärava eesväravat, 1448–60 ehitati Suurele Rannaväravale kahe torniga eesvärav, 1448–53 kerkis Harju väravale kahe tornipaariga eesvärav. 1453–56 täiendati Väikese Rannavärava kindlustusi, kahe torniga eesväravad valmisid Viru väravale ja Karjaväravale. 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn. 1450-56 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn. Samal ajal kerkis nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde linnamüür, nagu ka Pika jala väravast Nunnaväravani. Viimasele müürilõigule ehitati kaks torni. 15. sajandi jooksul ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. Rekonstrueeritud või uued tornid olid enamasti kuni 24 m kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtine platvorm, selle all aga paar kaitsekorrust. Tornide madalamad korrused olid ladudena kasutusel. Kõik tornid said katuse alles 16.-17. sajandil. Arhitektuurilt erineb teistest Bremeni torn, mille I ja II korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täienesid Revali vana vertikaalset kaitseprintsiipi esindavad linnakindlustused oma monumentaalseima osa – Kiek in de Köki suurtükitorniga. Tegemist on ringikujulise põhiplaaniga, algselt viiekorruselise, kuuenda lahtise platvormkorrusega torniga. Kiek in de Köki ehitamist alustati 1475, torn valmis lõplikult 1483. 17. sajandi lõpul kaeti torn kõrge katusekoonusega. Tänapäeval on torni kõrgus 49,4 meetrit, välisdiameeter 17,3 meetrit.