kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu

Toompea

Toompea linn
Et Toompea linna kaitses juba looduslik kaljujärsak, jäid selle kindlustused üldjoontes sellisteks, nagu nad 14.–15. sajandil olid välja ehitatud. Vaid linnamüüri loodenurgale püstitati ümartorn. Nii jäi kogu Toompea järsak Toomväravast kuni Revali linna Nunnaväravani sisuliselt eelkaitseta.

Toompea linnus
Toompea linnus saavutas kindlusena oma ehitusmahu 15. sajandil, 16. sajandil seda enam ei laiendatud. 1561. aastal alistus Liivi ordu käes olnud linnus rootslastele, kuid alles siis, kui viimased olid eeslinnuse ning Stür den Kerli, Landskroni ja Pilstickeri tornid suurtükitulega ulatuslikult purustanud. Linnuse kannatanud osad taastati kohe.
Pärast Liivi sõda ehitati eeslinnuse lõunaosa läänemüüri vastu kahekordne renessanss-stiilis esindushoone ehk riigisaal (1583–90). Ehitustöödega alustas ehitusmeister Antonius Poliensis ja lõpetas Hans von Aken. Riigisaali ruumide valgustamiseks ehitati eeslinnuse läänemüüri sisse kolm avarat akent, mille nišid on müüris praeguseni nähtavad.
Järjest enam levinud horisontaalkaitse printsiipi järgides ehitati linnuse ette, Toompea lõunakülje kaitseks väike nn vanaitaalia tüüpi bastion (1558),sellest ida poole poolbastion. Linnuse läänekülje täiendavat kaitsmist ei peetud vajalikuks.