kronoloogia sõjandus pargid bastionidel bastionikäigud kodu

1902. aastal avati Margareeta aia ehk Suure Rannavärava bastioni lähedal vanakraamiturg.

1903. aastal valmis Toompead Balti jaamaga ühendav Patkuli trepp, mis sai nime endise Patkuli reduudi järgi.

1905. aastal rajati tasandatud Harjuoru vallikraavile tenniseväljakud.

1910. aastal valmis Uue turu lääneservale Saksa Teatri uus hoone. Aastatel 1911–13 ehitati sellest lõunasse teater „Estonia“.

1910. aastal püstitati Eesti Venemaaga ühendamise 200. aastapäeva puhul Heinaturule Peeter I monument.

1910. aastal tehti algust Skoone bastioni ehk Rannavärava mäe haljastuse uuendamisega.

1913. aastal ehitati Kanuti aia lõunakülje äärde tollase Vene riigi suurim kino, 1266 istekohaga „Grand Marina“.

1940. aastal läks hoone Punaarmee kätte, kuid hävis tulekahjus juba järgmisel aastal. 1954. aastal valmis kino asemel Laevastiku Ohvitseride Maja (praegune Vene Kultuurikeskus), mille järgi park nimetatigi ümber Laevastiku Ohvitseride Maja aiaks. Alates 1997. aastast on parki jätkuvalt uuendatud, maha on võetud vanu papleid. 2002. aastal avati pargis kirjanik Fjodor Dostojevski mälestussammas.

1920. aastal avati Rootsi kantsi pargis August Weizenbergi skulptuur „Linda“.

Ehkki park avati juba 1862. aastal, hakkas sellest alles siis kujunema linlaste seas armastatud jalutuskoht. Siia ehitati laste liivakast ja varjualune, kus suviti asus linnaraamatukogu laenutuspunkt. Rootsi kants nimetati Lindamäeks 1939. aastal. 1959. aastal võeti park looduskaitse alla.

1923. aastal nimetati Uus puiestee ümber Kaarli puiesteeks.

1992. aastal avati puiestee alguses jalakäijate tunnel. 2003. aastal püstitati Kaarli puiestee algusesse Leonhard Lapini kujundatud Vabaduse kell.

1925. aastal nimetati Vene turg ümber Viru väljakuks.

1932. aastal avati Harjumäe haljasalal vabaõhukohvik.

19. sajandi lõpul linlaste seas ülipopulaarseks saanud Harjumägi kaotas oma külgetõmbejõu I maailmasõja ajal. Lagunevad hooned seisid tühjana veel kümmekond aastat, kuni 1928. aastal linnavalitsus need lammutamiseks maha müüs. 1951. aastal püstitati Harjumäele Viktor Kingissepa monument. 1959 .aastal võeti Harjumäe park looduskaitse alla. Rekonstrueerimistöid pargis alustati 2007. aastal.

1933. aastal põles Näituse platsil maha näituste peapaviljon e rotund.

20. sajandil hakati rotundis korraldama kinoetendusi ja kontserte, seal isegi rulluisutati. Pärast rotundi põlengut kolisid näitused ja messid juba uude asukohta. Tühjaks jäänud plats planeeriti madalhaljastusega pargiks, mida läbiv jalgtee oli otseühenduseks kesklinna ja Kalamaja vahel. 1935. aastal paigutati pargi lääneossa Juhan Raudsepa kujundatud purskkaev „Naine vaagnaga“.Aastatel 1950–90 seisis pargis Mihhail Kalinini mälestussammas. 1945–61 kandis koht nime Stalingradi väljak.

1936. aastal andis Eestimaa Aiandusselts Lindamäe ees asunud pargi linnale üldiseks kasutamiseks.

1945. aastal muudeti Viru tänava ja Pärnu maantee nurk pukspuuhekkide ja roosiaiaga haljasalaks.

1930. aastatel oli pargi hooldamine soiku jäänud, kuigi sinna plaaniti rajada Vabadussõja 25. aastapäevaks (1943. a.) ausammas 2004. aastal avati Lindamäel vabaõhuteatri lava ja park võeti looduskaitse alla. 1956. aastani kasvas pargis haruldane Hiinast pärit hõlmikpuu.

1947. aastal paigutati Vabastajate väljakuks nimetatud Tõnismäe haljasalale ausammas 1944. aastal hukkunud Punaarmee sõduritele.

1964. aastal süüdati Pronkssõduriks kutsutud ausamba ees igavene tuli. 2007. aasta aprillis mälestusmärk teisaldati ja ala sai uue haljastuse.