kronoloogia sõjandus pargid bastionidel bastionikäigud kodu
 

1910. aastal tehti algust Skoone bastioni ehk Rannavärava mäe haljastuse uuendamisega.

Rannavärava mäele istutati juurde puid ja korrastati suveaeda ning kohast kujunes linlaste seas üks menukamaid meelelahutuspaiku. Siinses restoranis korraldati heatasemelisi kontserte ja varietee-etendusi, aga ka mustkunstietendusi ja naiste maadlust.
Pärast 1913. aastat, kui endise Stuarti reduudi kohale valminud Elektrijaama hooned hakkasid varjama vaadet merele, hakkas Rannavärava mägi jalutajate seas oma populaarsust kaotama. 1914. aastal põles maha restoran, selle asemele plaaniti 1919. aastaks püstitada Tallinna esmamainimise 700. aastapäeva mälestussammas.
Aastatel 1932–35 kujundati kogu ala arhitekt Anton Soansi kavade järgi põhjalikult ümber. Bastion poolitati Rannamäe teega, mis pidi ühendama sadamat Balti jaamaga. Park korrastati ja bastioni jalamil vallikraavis asunud tarbeaedade asemele rajati spordiväljak, 1939. aastast staadion. Juba tollal kohandati bastioni maa-alused käigud varjenditeks. Varjenditena kasutati Skoone bastioni käike ka nõukogude perioodil.
1945. aastal läks Rannavärava mägi Nõukogude sõjaväe valdusse. 1948 rajati sinna Balti Laevastiku Suveteater, mille stalinistlikus stiilis hoone, kus paiknes ka kino, oli tollal suurim puitehitis Eestis. 1993. aastal põles hoone maha.
Pärast nõukogude sõjaväeosade lahkumist anti ala üle Kaitseministeeriumile, kes rentis pargi koos staadioniga erakätesse.