kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu

Vene sõjaväe munder

Juba Põhjasõja ajal hakkas vene munder kujunema prantsuse mundri eeskujul. Vene sõjaväelaste kuued ei olnud siiski vaid rohelised, polke eristati siniste, punaste ja isegi hallide kuubede järgi. Roheline munder sai Vene jalaväes valdavaks alles pärast Põhjasõda.

Sõjaline taktika ja strateegia 18. sajandil

Enne 18. sajandi viimast veerandit sõjalises taktikas olulisi muutusi ei toimunud. 1700. aastaks välja kujunenud joontaktika oli jäik ja põhines peamiselt püssitulel. Võidu saavutas pool, kes oli hõivanud vaenlase peamised kindlused ja suurema territooriumi. Alles Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad likvideerisid lõplikult joontaktika kolonntaktika kasuks ja kujundasid sõjalise strateegia põhjalikult ümber: nüüd omistati põhirõhk vastase väemasside purustamisele.

Vene munder 18. sajandil

Pärast Põhjasõda said kõik vene jalaväelased selga rohelised kuued. Kolmnurksed kübarad muutusid sajandi keskel üha laiemaks, ent vürst Potjomkini sõjaväereform (1786) kaotas kübarad ja patsid ja lihtsustas mundrit olulisel määral. 1796. aastal naasis Paul I vanamoodsa preisipärase vormi juurde. Uue muutuse - peamiselt Prantsuse eeskujudest lähtuvalt - tegi vene munder läbi alles 19. sajandi alguses.

Hartmanni M1701 püss

Peamiselt Tuula relvatehases toodetud relvad valmistati kaupmees Hartmanni poolt Rootsist Venemaale toodud püssi eeskujul. Kaliiber: 20–22 mm, laskekaugus: 80 m.

Hollandi 1706. aasta püss

Põhjasõja ajal ostis Venemaa oma relvastuse täiendamiseks rohkesti püsse Hollandist.

Püss M1731

Kaliiber: 20 mm, laskekaugus: 80 m.

Püss M1769

Kaliiber: 18 mm, raua pikkus: 104 cm, laskekaugus: 80 m.

Saabel u 1780. aastal

Vene jalaväelase külmrelv.

Vene jalaväepüss M1797

Kaliiber: 19 mm, raua pikkus: 142 cm, laskekaugus: 80 m.