kronoloogia sõjandus linnakindlustused kindlustustest haljasaladeks legendid Tallinna salakäikudest kodu

Tulirelvade areng

1807. aastal leiutas šotlane Alexander Forsyth tulirelva süüte paukelavhõbeda abil. Umbes kümme aastat hiljem võeti kasutusse paukelavhõbedat sisaldavad süütetongid, mis asetati tulirelva koonusekujulisele süüteavale.

Colt

1835. aastal läks tootmisse Samuel Colti ettevõttes loodud revolver. Revolvritel on pöörlevad trumlid laengute tarvis, süütetongid seatakse nende taha tuleavadele.

Minie`kuulid

1855. aastal leidus iga moodsa armee relvastuses eestlaetavaid vintsoonega püsse, mis tulistasid iselaienevate koonusjate kuulidega.

Äärtulepadrun

1857. aastal loodi USAs äärtulepadrun ja tehti algust nende padrunitega tulistavate Smith & Wessoni revolvrite tootmisega.

Tsentraaltulepadrun

1865. aastal loodi tsentraaltulepadrun, mis ühendab püssirohulaengu, kuuli ja tongi; süütetong asub padruni messingkesta põhja all.

Vintpüss

1866. aastal hakkas Winchesteri tehas tootma mitmelasulist vintpüssi.

Maximi kuulipilduja

1881. aastal konstrueeris Hiram Maxim esimese kasutuskõlbliku automaatrelva, raskekuulipilduja. Antud relv rakendab ümberlaadimiseks ja korduvlasuks iseenda tagasilööki.

Mannlicheri vintpüss

1886. aastal võeti Austrias relvastusse Mannlicheri vintpüss. Selle salv paikneb relva raskuskeskmes, püssilae all, metallraamiga ühendatud padrunid asetatakse üheaegselt salve. Prantsusmaal võeti relvastusse suitsuta püssirohuga padruneid kasutav püss.

Mauseri vintpüss

1889. aastal võeti Belgias relvastusse Mauseri vintpüss. Salv laetakse padrunitega üheaegselt, selleks tuleb need pöidlaga padrunipidemest salve lükata.

Mauseri automaatpüstol

1896. aastal hakati tootma Mauseri automaatpüstolit. Antud püstol rakendab laadimiseks iseenda tagasilööki, pidemest laetav salv paikneb päästikukaitse ees.