kronoloogia sõjandus linnakindlustused kodu

Rüütli varustus 13. sajandil

Raskelt relvastatud rüütel kandis seljas rõngassärki ja -pükse. Tema pead kaitses enamasti ninavarvaga raudkiiver või kinnine, silma- ja hingamispiludega lameda põhjaga kiiver. Rüütli põhiliseks relvaks oli piik, täiendavaks kaitseks kasutati puidust, rauaga üle löödud kilpi. Rüütli sõjaratsu kaeti tavaliselt tekiga.

13. sajandi lahingutaktika

Euroopa armeede lahingutaktika aluseks oli rüütlite ratsaväe rünnak. Jalaväele jäid abiülesanded ning heitemasinaid kasutati vaid piiramistel. On teada, et Prantsuse rüütliväe rünnakule ei suutnud 13. sajandi Euroopas keegi vastu panna.

Sõjanduse kohalikud eripärad 13. sajandil

13. sajandi mõõk

Üle meetri pikkune kaheteraline torke- ja raierelv. Mõõga tera kitsenes tüüpiliselt tipu poole. 13. sajandil ei erinenud eestlaste ja ristisõdijate mõõgad üksteisest kuigi suurel määral. Siin kujutatud mõõga pikkus ületab ühte meetrit, üks sarnane eksemplar on leitud Lõhavere Linnamäelt.

Amb

Amb on lae, päästiku ja horisontaalse vibukaarega varustatud laskerelv. Ammukeele ehk vibunööri pingutamiseks ei piisanud käte jõust, appi tuli võtta jalg. Amb ületas löögijõult ja täpsuselt vibu.

Heitemasinad

13. sajandi heitemasinad olid mõeldud kivide pildumiseks või suurte noolte laskmiseks. Kui kiviheitemasina süsteem põhines vastukaalul, siis noolelaskjate konstruktsiooni kohta on arendatud mitmeid erinevaid teooriaid.