kronoloogia sõjandus linnakindlustused kodu

Rüütli varustus 14. sajandil

Kohalikud eripärad

Tõenäoliselt alates 14. sajandist treenisid linnakodanikud end ammuküttidena papagoilaskmise võistlustel. 1373. aasta Tallinna tornipealike nimekirjast selgub, et linna kaitseks oli tornidesse seatud 41 ambu ja 18 suuremat nooleheitemasinat. 1378. aastal ostis Tallinn kahe ja poole marga eest oma esimese suurtüki. 1396. aastal oli Tallinnas ametis rae palgatud suurtükimeister Mertin.

14. sajandi lahingutaktika

14. sajandi jooksul hakkasid eri väetüübid konkurentsi pakkuma seni ainuvalitsenud rüütliväele. Ratsaväe tõrjeks võidi seada kas piikide ja hellebardidega kindlameelselt lahingukorda hoidvat jalaväge (nn Šotimaal ja Šveitsis) või suurepärastest vibuküttidest koosnevat jalaväge (nn inglased prantslaste vastu).

Tulirelvad

Hellebard

Kahemeetrise või pikema puitvarre otsa seatud odakirves, millega sai nii torgata kui raiuda ja mis sobis hästi ka ratsaniku sadulast kiskumiseks. Hellebard oli kasutusel alates 14. sajandist tihedas rivis seisva jalaväe relvana ratsaväe vastu. Relva metallosa pikkus oli kuni 80 cm.

Mõõk

14. sajandi mõõgad jagunevad selgelt torke- ja raierelvadeks. Lisaks neile leidus mõõku, mille puhul püüti mõlemat omadust kombineerida. Tänu turviste tugevnemisele kasvas kõnealuse sajandi lõpuks torkemõõkade osatähtsus. Siin eksponeeritud 14. sajandi raiemõõga originaali mõõtmed on järgmised: pikkus: 101 cm tera pikkus: 81,5 cm tera laius: 4,5 cm