kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu

Rüütli varustus 15. sajandil

15. sajandi raskerelvastuses rüütel oli pealaest jalatallani kaitstud raudplaatidest sepistatud rüüga. Seega muutusid kilbid raskes ratsaväes üleliigseks. Raskeid turviseid kandsid ka hobused. Rüütli põhiliseks relvaks jäi pikk piik.

Kohalikud eripärad

Juba 1454. aastal hakkas Liivi ordu oma ammuküttidest jalaväele lisama arkebuusidega varustatud laskurite üksusi. Teadaolevalt tegutses 15. sajandil Tallinnas kaheksa tulirelvameistrit.

Kindlusekahur

15. sajandi esimesel poolel veel eestlaetav, kohmakal ratasteta lafetil asunud kahur.

Kambersuurtükk

Tagantlaetavat kambersuurtükki kasutati peamiselt kindlustustes ja laevadel. Esialgu valdavalt sepisraua lattidest valmistatud ja välisrõngastega tugevdatud suurtükk oli tagant avatud, sinna asetati eraldi kamber kinnikiilutava laenguga. Laengukambreid vahetades sai anda kiirtuld. Relva kaliibrite suurus varieerus 50–150 mm. Et laengukambrit ei saanud relvarauaga hermeetiliselt ühendada, peeti sellist relva ebaturvaliseks, ka ei ületanud selle laskekaugus 500 meetrit.

Arkebuus

Kerge tahtlukuga püss. Kaliiber: 12 mm–16 mm Laskekaugus kuni 50 m

Tahtlukk

Lihtne, algul vedru abil, hiljem hoobade süsteemiga toimiv relvalukk, milles püssirohu süütab luku külge kinnitatud taht.