kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu

Reitar

Turvises raskeratsaväelane kandis nüüd piigi asemel paari püstoleid, mõõk sai keeruka käekaitse. Vähehaaval tõrjus püstol pika piigi ratsaväest täielikult välja. Sajandi lõpuks väljakujunenud taktikas järgnes tulistamisele külmrelvarünnak, sest ainult püstolite kasutamine osutus samuti väheefektiivseks.

Jalavägi 16. sajandil

16. sajandil jagunes jalavägi lõplikult piigimeesteks ja laskuriteks. Viimased olid 16. sajandi esimesel poolel peamiselt arkebuuside, hiljem musketitega varustatud jalaväelased ehk musketärid. Soomusega kaitstud piigimeeste ülesandeks sai eelkõige musketäride passiivne kaitse kiire ratsaväerünnaku eest. Sajandi teisel poolel kadusid lahinguväljalt järk-järgult ammud ja vibud. Hellebardist sai peamiselt auvahtkonna või ohvitseri dekoratiivne tunnus.

Kohalikud eripärad

Jõukamad linnakodanikest maakaitseväelased võitlesid Liivi sõja ajal peamiselt püstolitega varustatud raskeratsaväelaste ehk reitaritena. Seda kinnitab ka Mustpeade epitaaf aastast 1561. Väljaõppeks kasutati ilmselt ka turniire. Nii näiteks peeti 1536. aastal skandaaliga lõppenud turniir Tallinnas, kus kaupmehesell aadliku sadulast tõukas. Liivi sõja alguseks oli Tallinnal linna kaitseks 240 suurtükki. Suurtükke valati rohkesti ka kohapeal, 16. sajandi jooksul on Tallinnas valatud vähemalt 86 suurtükki.

Kindlusesuurtükk

Raske, kindlustustes kasutamiseks mõeldud eestlaetav suurtükk, mis asus ratastega lafetil.

Kartaun

Raske väli- ja piiramiskahur kaliibriga kuni 150 mm.

Madu ehk šlange

Pikaraudne, keskmise kaliibriga (90 mm–120 mm) kahur.

Falkonett

Kergekahur kaliibriga 50 mm–70 mm.

Mortiir

Mürske järsu lennukaarega tulistav suurtükk, tüüpiliselt suurekaliibriline ja lühikese rauaga, asus ratasteta lafetil.

Kambersuurtükk

Erinevalt 15. sajandist valmistati kõnealusel sajandil tagant kambriga laetavaid suurtükke peamiselt ühes tükis pronksist valatult. U 1600. aastaks oli tagantlaetavate suurtükkide kasutamine taandunud eestlaetavate kasuks.

Musket

Raske jalaväepüss, mis tahtlukuga tulistamisel toetati hargile. Pikkus kuni 175 cm Kaal kuni 9 kg Kaliiber 22 mm–25 mm

Kaliver

Kerge musket, pikkus kuni 120 cm, kaal kuni 4 kg, kaliiber kuni 19 mm.

Petronell

Taht- või rataslukuga ratsaväelase püss lae iseloomuliku kujuga, mis tulistamisel toetati vastu rinda.

Rapiir

Ülipika, 16. sajandil üle meetrise teraga torkemõõk. Rapiir polnud otseselt sõjameeste relv, seda kanti aadlimeeste igapäevase riietuse juures.

Rataslukk

16. sajandi alguses leiutatud relvalukk, millel püssirohu süütas eelnevalt võtmega vinnastatud vedru abil toimiv kukk, hõõrudes hambulise rattaga püriiditükikesest välja sädemeid. Rataslukk sobis väikestele tulirelvadele nn püstolitele, kuid selle valmistamine oli kallis.

Kahekäemõõk

Populaarne palgasõduri raierelv 16. sajandil. Tegemist oli väga pika ja raske relvaga, mis oli mõeldud tugevale, kogenud sõdurile, kes sellega vaenlase piigimeeste rivis endale ja oma kaaslastele „tee sisse raius“.

Püstol

1530. aasta paiku võeti kasutusele esimesed rataslukuga püstolid. Sellise püstoli kaliiber oli kuni 15 mm, kaal üle 1 kg.

Ratsavägi 16. sajandil