kronoloogia sõjandus linnakindlustused haigused ja nälg kriminaalkroonika kodu

Sõjavägi 17. sajandi lõpp - 18. saj. algus

Rootsi sõjaväe munder

Kohalikud eripärad

Rootsi valitsuse käsul moodustati Põhjasõjas kohalikest meestest mitmeid sõjaväeüksusi, seda ka Tallinnas. Kõigis üksustes kokku võis eestlasi olla u 10 000 meest. Põhjasõja ajal olid Tallinna pooleldi valminud kindlustused vaid väheste suurtükkidega varustatud. On teada, et aastal 1710 oli Tallinna kasutuses vaid 54 suurtükki.

Tahtlukuga musketi käsitsemine 17. sajandi algul

Piik

Piik oli tüüpiline 17. sajandi jalaväerelv, mis oli kasutusel musketäride kaitseks ratsaväe vastu. Relva kuni 5 meetri pikkune vars tipnes terasest otsikuga.

Ratsaväemõõk

17. sajandi alguse ratsaväemõõgad olid sirge ja laia tera ning tugeva käekaitsega.

Ränilukk

16. sajandil leiutatud relvalukk, milles püssirohu süütas kukele kinnitatud ränikivi (tulekivi) löök vastu tulerauda. Ränilukk tõrjus 1700. aastaks välja taht- ja rataslukud.

Petard

Kirikukella meenutav püssirohuga täidetud metallkapsel, mis kinnitati vastase kindlustuse seina külge ja siis õhiti.

Kürassiir

17. sajandi keskpaigaks oli raskeratsaväelase turvisest alles jäänud raudkübar ja rinnakaitse – kürass, mille järgi hakati selliseid ratsaväelasi kürassiirideks kutsuma. Harilikult kandis kürassiir rinnakaitse all pikka nahkkuube ja käes kindaid. Piigid kadusid relvastusest lõplikult 1620. aasta paiku, edaspidi kanti ainult mõõka ja kaht püstolit.

17. sajandi suurtükivägi

Rootsi kuninga Gustav II Adolfi reformide järgi pidid Rootsi armee varustusse kuuluma kerged välikahurid. Siiski juurdus kergekahurite idee visalt. Suurtükke hakati liigitama väljatulistatud kuuli kaalu järgi, vähehaaval see süsteem lihtsustus. 32-naelane kahur pälvis nimetuse kartaun, 24-naelane kahur - poolkartaun, 18-naelane kandis nimetust šlange, 9-naelane kahur oli aga poolšlange.

Kerge rügemendikahur

Kerged, lahinguväljal kahe hobusega transporditavad välikahurid töötati Rootsis välja 1630. aasta paiku kuningas Gustav II Adolfi juhtimisel. Sellise välikahuri kaliiber oli umbes 75 mm.

Kindlusekahur 17. sajandil

Sarnaselt laevakahurile asetses kindlusekahur nelja rattaga lafetil.

Nahksuurtükk

Eksperimentaalne kergesuurtükk, mille raud oli mässitud nahaga, võimaldas kergemate suurtükiraudade kasutamist. Siiski osutus Gustav II Adolfi poolt katsetatud ja Kolmekümneaastases sõjas Rootsi vägede poolt osaliselt kasutust leidnud nahksuurtükk üldiselt ebaõnnestunud mudeliks.

Tääk

Rootsi vägede relvastus Põhjasõja ajal