kronoloogia sõjandus linnakindlustused kodu
 

Tulirelvad

Püssirohi jõudis Euroopasse (või leiutati siin) 1300. aasta paiku. On teada, et esimestest tulirelvadest püüti püssirohu abil nooli lasta. Siiski olid tulirelvad, mida kasutati vahel koos heitemasinatega, 14. sajandil veel suhteliselt väikse tähendusega. Sajandi lõpuks olid suurtükid käsitulirelvadest ja püssidest selgelt eristunud.


Varajased suurtükid (bombardid) kujutasid endast algelisi relvi raudlattidest kokku sepistatud rauaga, mida tugevdasid välisrõngad. Euroopas võeti bombardid kasutusele hiljemalt 14. sajandi keskel. Selliste (eriti suurekaliibriliste) suurtükkide laskekiirus oli väike: relvad suutsid lasta vaid korra tunni või isegi kahe tunni tagant, sest raud muutus lasu järel üleliia kuumaks ja tuli oodata selle jahtumist. Selliste hiidsuurtükkide kaliiber oli kuni 1000 mm, laskekaugus kuni 1000 m.

Varaseid püsse hakati valmistama alates 14. sajandi viimasest veerandist. Esialgu olid need lihtsad, puidust varda otsa kinnitatud eestlaetavad ja süüteavaga raudtorukesed. Eesti varaseim püss, mis on leitud Otepäält, pärineb hiljemalt aastast 1396, mil linnus purustati.